Kultuuriminister Laine Jänese sõnul peab kultuuriministeerium Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitust lähiaastate olulisemaks kultuuriehituseks ja terviklik rahastamisskeem on rahandusministeeriumiga läbi arutatud ja paika pandud nii, et kogu protsess kulgeks plaanipäraselt.
Jänes ütles, et kõigil taotluse ettevalmistuse eest hea seisvatel osapooltel – kultuuriministeeriumil, EASil kui ka siseministeeriumil on olnud selle projekti ettevalmistusest palju õppida, sest Eesti esitab esmakordsest nii mahuka kultuuriobjekti taotluse Euroopa Komisjonile. “Täistaotlus on esitatud ja liigume eesmärgi nimel positiivselt edasi”, kinnitas kultuuriminister.
ERMESe juht Peeter Mauer kinnitas, et ehitusplaanidega püsitakse siiski graafikus, vaatamata sellele, et projekti on täiendatud, mis on tinginud ka teatava ajagraafiku täpsustumise. „Praeguse seisuga peaks ehitustegevus algama järgmise aasta oktoobrikuus, selleks ajaks peab olema läbi viidud hanked, lisaks peab olema saadud ka Euroopa Komisjoni kooskõlastus,“ ütles Mauer.
Eesti Rahva Muuseumi uue hoone rahastamine on kavandatud kolmest peamisest allikast. Lisaks Euroopa regionaalarengu fondi 500 miljoni krooni suurusele toetusele kasutatakse muuseumi uue hoone ehitamiseks hasartmängumaksust laekuvaid ja ka riigieelarvest eraldatavaid vahendeid. Kavandatav riigieelarveline toetus Eesti ja sugulasrahvaste kultuurilugu säilitava muuseumi uue hoone ehitamisele on aastatel 2010 – 2014 kokku 270 miljonit krooni.
Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehituse 2010. aasta eelarve on ligi 89 miljonit krooni, millest välisabina peaks tulema 33 miljonit. Kultuuriministeeriumi 2010. aasta eelarve eelnõus on projekti riigipoolse omafinantseeringuna ette nähtud kokku 35,7 miljonit krooni, lisaks 15,2 miljonit Eesti Kultuurkapitali kultuuriehitiste püstitamiseks mõeldud vahenditest projektiga kaasnevate mitteabikõlblike kulude katteks.
Viimase nelja aasta jooksul, alates arhitektuurivõistluse korraldamisest 2005. aastal, on projekti investeeritud ligi 90 miljonit krooni. Tänaseni on tegevusi rahastatud Eesti Kultuurkapitali kaudu laekuvatest hasartmängumaksu vahenditest ja riigieelarvest. Erinevaid tegevusi Raadi alal on toetanud SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.