Eesti kunstiklassika Riias

2 minutit

Käesoleva aasta Euroopa kultuuripealinna Riia üheks tähtsaimaks sündmuseks on Läti Rahvuslikus Kunstimuuseumis avatud suurnäitus “1914”, kuhu laenas töid ka Eesti Kunstimuuseum. Projekti “1914” eesmärk on käsitleda Esimest maailmasõda puudutavat visuaalset ja kunstilist materjali kui 20. sajandi Euroopa ajaloolise, sotsiaalse ja kultuurilise arengu tõukejõudu.

Sõja puhkemist, selle koledusi ja Euroopa poliitilise kaardi sõjajärgset muutumist kajastava näituse märksõnadeks on pinge, kaos, hirm, ängistus ning inimene selle kõige keerises. Näitus annab Läti klassikaliste modernistide kõrval võimaluse tutvuda ka naaberriikide maali, graafika ja skulptuurinäidetega. Väljas on Esimese maailmasõja tunnistajateks olnud kunstnike tööd 17 prestiižeimast kunstimuuseumist ja rahvusgaleriist, nende seas ka Nikolai Triigi “Vabaduse sünd” (1919) ning Konrad Mägi “Maastik punase pilvega” (1913-1914) ja “Pühajärve maastik” (1918-1921) Eesti Kunstimuuseumi kogudest.

“1914” keskendub kolmele konfliktile – ajutise dimensiooni konflikt, kui uus ajastu vahetab välja varasema väärtussüsteemi; inimese sisemine konflikt, mis väljendub elu ohverdamises sõjale ja isamaale; ning geograafilise ruumi konflikt, kus kerkib esile uus suurvõimude vaheline tasakaal. Jagades Esimese maailmasõja käsitlemise kogemust, analüüsides probleemide arenemist ja uurides psühholoogilisi aspekte, võime me ümber hinnata kollektiivse mälu kui ühe piinarikka episoodi meie ajaloos. Suure sõja sündmused olid Euroopa jaoks üheaegselt nii traagilised kui ka soodsad – lagunesid impeeriumid, Venemaal ja Saksamaal puhkesid revolutsioonid, muudatus jõudude tasakaalus viis Versaillesi rahulepinguni. Sellise konflikti varjus tekkis Kesk- ja Ida-Euroopa rahvastel võimalus saavutada iseseisvus. Uute riikide hulka kuulusid Soome, Eesti, Leedu, Läti, Poola, Ungari, Tšehhoslovakkia ja Jugoslaavia.

Näitus “1914”on loodud spetsiaalselt Läti Rahvusliku Kunstimuuseumi näitusesaali Arsenls jaoks, mille puhul on tegu relvalaona kavandatud ajaloolise hoonega. Poliitliste režiimide muutumise käigus muutusid ka hoone funktsioonid; alates 1988. aastast toimib see muuseumi ja näitusesaalina.

Näitus jääb avatuks kuni 20. aprillini 2014.

Jaga

Samal teemal

Jaga
Sirp