Eelmisel nädalavahetusel toimus Turus 27. korda Soome vanim raamatumess. Tänavuse messi teemamaa oli Eesti.

Menuautorid, männiseemned ja cosplay

Turu raamatumessi reklaamides ilutsesid tänavu raamatu välja andnud või teisiti aktuaalsed kodumaised menuautorid, aga ka Eesti tähed. Turu raamatumessi emapuhkusel olev programmijuht, luuletaja Jenni Haukio vastutab programmi eest jälle järgmisel aastal, kuid võttis mitmel korral sõna ka tänavusel raamatumessil. Tema algatus oli näiteks soome-eesti luulekavalkaad, millel esinesid tippluuletajad mõlemast riigist.

Haukio esinemised olid nii populaarsed, et vähemalt ühel korral tuli Soome vabariigi presidendil istuda auditooriumi trepil, kuna teised kohad olid juba kinni. Laval sai president Sauli Niinistö istuda, osaledes poliitika ja raamatute teemalises vestluses.

Rootsist oli kohale tulnud detektiivikirjanduse kuninganna Liza Marklund. Rootsi keelel ja kirjandusel on alati olnud kakskeelses Turus oluline roll. Raamatumessi keskseid teemasid olid veel meedia ja demokraatia suhe, kirjaniku positsioon ühiskonnas ning mure kliimamuutuse ja Läänemere pärast. Messikülastajatele jagati iga päev 300 kotikest männi- ja kuuseseemneid, et tuletada meelde metsade rolli. Turu linn oli eraldanud seemnete istutamiseks tühermaa messikeskuse lähedal.

Üks tähtsamaid teemasid oli laste ja noorte lugemine, mida edendavad Soomes eri organisatsioonid ja kampaaniad juba mitmendat aastat. Reedel külastasid raamatumessi tuhanded koolinoored. Pühapäeval pääsesid kõik cosplay-kostüümis külastajad, vanusest olenemata, messile tasuta. Cosplay ehk kostüümimängu puhul ei pruukinud aga kehastuda ainult raamatu­tegelasteks, messikülastajad said rolli valikul vabad käed. Parim kostüüm sai auhinna. Raamatumessil anti välja ka kümmekond laste- ja noortekirjanduse, novellistika, luule ja kirjanduskriitika auhinda.

Kahjuks ainult raamatutest, säravatest kirjanikest ja vaimukatest vestlustest ei jätku. Külastajate meelitamiseks pakuti ka tegevusi, millel kirjandusega otsest seost ei ole ning kõrvuti raamatumessiga toimusid toidu- ja veinimess ning muusikahuvilistele plaadimess.

Tahaksin uskuda, et nn madala künnisega üritused juhatavad vähemalt osa messikeskuse külastajaid kas või poolkogemata ka raamatulettide juurde. Kirjastused, raamatupoed ja seltsid peavad ka järgmisel aastal otsustama, kas tasub kohale tulla. Osavõtutasu on kõrge ja eesmärk on ikkagi saavutada tähelepanu ja müüa võimalikult palju tooteid. Uusi ja vanu, kalleid ja odavaid raamatuid oli pimestavalt palju, aga kahjuks ka lette, kus müüdi ainult postkaarte või ükssarvikute õnnistust (eelmise puhul raputasin lihtsalt pead, uskumata oma silmi, ja tormasin järgmisele kirjandusvestlusele).

Juured, kukeseened ja eesti jonn

Eestit kui Turu raamatumessi teemamaad kajastati Soome meedias väga positiivselt. Näiteks intervjueerisid suuremad ajalehed huviga Kai Aareleidu,¹ Andrei Ivanovi² ja Paavo Matsinit.³ Kirjanikud Kai Aareleid ja Paula Havaste ning Eesti Instituudi Soome esinduse juhataja Sanna Immanen rääkisid raadios Eestist, kirjandusest ja ajaloost.⁴ Ka Aareleiu foto oli mitmes kohas näha, näiteks Turu raamatumessi kavalehe kaanel kohe Jenni Haukio pildi kõrval. Sõnum on selge: Kai Aareleiu romaan „Linnade põletamine“ peaks olema soomlaste lugemisnimekirja tipus. Jaak Jõerüüdi väide, et „hullumeelses maailmas saab hakkama Eesti jonniga“,⁵ iseloomustab hästi ka eesti kirjanikke: kesk messimöllu naeratas heatujuline ja rahulik eesti autor, kes ei jäänud kunagi vastustega jänni, isegi soome keeles rääkides. Võib-olla aitas rahu säilitamisel kaasa kukeseente kuulamise kunst.

Lisaks eesti autorite raamatuesitlustele toimusid huvitavad vestlused soome ja eesti kirjanike või kultuuritegelaste vahel. Kõrvutati Eesti ja Soome laste- ja noortekirjandust, käsitleti juurte otsimise, läänemeresoome identiteedi ja Euroopa Liidu teemat, arutleti kirjaniku positsiooni üle ühiskonnas ning võrreldi kirjastamise erinevusi. Eestivenelased ning eestlaste ja venelaste suhted on teema, mis huvitab soomlasi lõputult ja mis tõmbas ka publiku kohale. Rosa Liksom analüüsis vaimukalt Paavo Matsini „Gogoli diskot“, kirjanikud leidsid oma loomingus palju kokkupuuteid vene kirjanduse ja kultuuriruumiga. Andrei Ivanovi ja tema teoste tõlkija Jukka Mallineni fookus oli eksistentsialistlikel küsimustel.

Turu raamatumessil oli 34 Eestiga seotud üritust, millele lisandusid õhtused etteasted legendaarsetes kõrtsides (nt Adam Culleni, Asko Künnapi ja Kivi Larmola trio). Kahjuks osa Eesti programmist kattus ning see tekitas estofiilides ja uudishimulikes ajakirjanikes ahastust. Näiteks laupäeval toimusid samal ajal Juha Hurme ja Kätlin Kaldmaa arutelu Eesti ja Soome ühiskonna praegusest seisust ning Ville Hytöneni, Valdur Mikita ja Antto Terrase vestlusring „Tõde Eestist ja Soomest“. Õnneks osales suurem osa eesti kirjanikke mitmel vestlusel. Lastel oli oma kohtumispaik Haapsalu muuseumist kohale toodud Iloni imedemaal, kus särav Kairi Look rääkis lennujaama lutikatest.

Turu on tuntud luulelinn. Luulet oli kuulda rõõmustavalt palju, nii messikeskuses kui ka sellest väljaspool. Vestlustel keskenduti tõlkimisele: kuidas tõlkida murdeluulet ja milliseid valikuid tõlkija peab või võib teha luule mugandamisel teise kultuuriruumi. Publikus tekitasid elevust eelkõige Indrek Kofi, Mika Keräneni, Kauksi Ülle, Heli Laaksoneni ja Järvi Kokla esinemised.

Üks tähtsamaid luule-ettevõtmisi oli Lydia Koidula esimene soomekeelne kogumik. Lõpuks ometi saame lugeda Koidula luuletsüklit „Soome sild“ (1881) soome keeles! Kogumik „Sillalla soi satakieli“ sisaldab stiililt mitmekesiseid tõlkeid koguni 16 tõlkijalt, lisaks Sanna Immaneni, Hannu Oittineni ja Sirje Oleski esseed.

Ilma aktiivsete tõlkijate ja eesti või Eestiga seotud kirjandust välja andvate kirjastusteta oleks olnud meie kirjandust raske tutvustada. Sel aastal on ilmunud soome keeles tosin eesti teost. Sama palju on ilmunud Eestiga seotuid soome autorite raamatuid. Ville Hytönenilt on ilmunud isegi kolm Eestit puudutavat raamatut, mis lahkavad Eesti kummitusi („Aaveiden Eesti“ koos Tuulia Matilaineniga), anekdoote („Virolaisen vitsihuumorin pieni kirja“) ja eluolu („Eesti on my mind“).

Eesti vabariigi 100. juubeliaasta jätkub Soomes veel mitmel pool. Kuu lõpus toimub Helsingi raamatumess, mille teemamaa on tänavu USA, kuid Messukeskuse lavale tõuseb taas ka mitu eesti autorit.

1 Simopekka Virkkula, Viron uusi kirjailijatähti on melkein meikäläisiä. – Aamulehti 3. X.

2 Kaja Kunnas, Toisen luokan kansalaisia. – Helsingin Sanomat 4. X.

3 Paavo Karhu, Virolaisen Paavo Matsinin romaani Gogolin disko on hurja kurkistus tulevaisuuteen. – Turun Sanomat 6. X.

4 Viro, kirjallisuus ja histooria – „Muisti on pölyinen taulu, josta kirjailija saa vain pieniä kaistaleita kirkkaaksi“. – YLE Kulttuuriykkönen 4. X. https://areena.yle.fi/1-4503183

5 Jaakko Mikkola, Virolaisen kirjailijan lapsuudessa Turun tuomiokirkon kello toi viestin toisesta todellisuudesta. – Turun Sanomat 3. X.