Kummardusena saja-aastasele eesti filmile antakse esimest korda välja nn sajandiauhinnad, mille eesmärk on esile tõsta kodumaise filmi saavutusi ka pisut ebatraditsioonilisemast küljest. Kategooriaid on kokku kaheksa, esimeses voorus oli igas kategoorias viis nominenti. Teises voorus valis žürii välja igas kategoorias kolm kandideerijat. Võitjad tehakse teatavaks 30. aprillil Tartus Eesti filmi sajandipeol.

Žüriisse kuuluvad Jaak Lõhmus (esimees), Marianna Kaat, Merle Palmiste, Peep Pedmanson, Ülo Pikkov, Peep Puks, Riina Roose, Edith Sepp, Timo Steiner, Artur Talvik, Manfred Vainokivi ja Hardi Volmer.

Tartus peol kuulutatakse välja ka Eesti rahva lemmik mängufilm, mida sai kogu rahvas mitme kuu jooksul valida Postimees Online’i vahendusel.
 
Teise vooru nominendid:
 
Sajandi naistäht
Eve Kivi
Elle Kull
Ada Lundver
 
Sajandi meestäht
Jüri Järvet
Tõnu Kark
Lembit Ulfsak
 
Sajandi filmipaar
Arno ja Teele („Kevade”)
Agnes ja Gabriel („Viimne reliikvia”)
Mõhk ja Tölpa („Nukitsamees”)
 
Sajandi filmikild
„Ütle talle, et me oleme Tallinnast. Ütle talle, et me maksame.” („Siin me oleme”)
„Meie reliikvia on vabadus!” („Viimne reliikvia”)
„Üks on laisk ja teine on loll, ja mina pean üksipäini rabama!” („Nukitsamees”)
 
Sajandi filmilaul
„Viimse reliikvia” laulud (Uno Naissoo / Paul-Eerik Rummo)
„Nukitsamehe” laulud (Olav Ehala / Juhan Viiding)
„Majakene mere ääres” (Ülo Vinter / Enn Vetemaa, filmist „Siin me oleme”)
 
Sajandi filmimotiiv
Pimedus
Paljutähenduslikud silmad
Raagus puu
 
Sajandi tõsieluhetk
Vaateid Setumaalt 1912 („Retk läbi Setumaa”, rež Johannes Pääsuke)
Rästikute pulmatants („Tavaline rästik”, rež Rein Maran, 1978)
Eestiaegne mees vaatab Nõukogude sõjamasinate kolonni sõitu („«Cogito, ergo sum”, rež Hannes ja Renita Lintrop, 1989)
 
Sajandi animatäht
Operaator Kõps (Heino Parsi Kõpsu-filmide tetraloogiast)
Lotte (Heiki Ernitsa ja Janno Põldma joonisfilmidest)
Suur Tõll ( Rein Raamatu joonisfilmist)