Nõukogu istungil keskendusid ministrid kultuuri ja loovuse rollile Euroopa Liidu uues majanduskasvu- ja tööhõivestrateegias Euroopa 2020. Ühiselt leiti, et tuleb jätkata tööd, et kultuur ja loomemajandus leiaksid koha strateegia erinevates suurprojektides nagu „Innovatiivne liit“, „Euroopa digitaalne tegevuskava“, „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava“ ning „Üleilmastumise ajastu uus tööstuspoliitika“.
 
Balti riigid esitasid ühispöördumise Euroopa Komisjoni kultuurivolinik Androulla Vassilioule, pöördumises avaldasid Eesti, Läti ja Leedu kultuuriministrid toetust kultuuri ja loomemajanduse selgesõnalisele kaasamisele Euroopa Liidu majanduskasvu ja tööhõive strateegiasse Euroopa 2020.
 
Audiovisuaalküsimuste osas keskenduti Euroopa digitaalraamatukogu, arhiivi ja muuseumi Europeana edasisele arengule ning rõhutati, et tuleb aktiivselt töötada selle nimel, et Europeana sisu oleks võimalikult ulatuslik ja kvaliteetne. Samuti arutati digitaalkinole ülemineku teemat Euroopas.
 
Ministrite nõukogu kinnitas ka 2014. aasta Euroopa kultuuripealinnad – need on Riia Lätis ja Umeå Rootsis.
 
Esmakordselt arutluse all olnud spordivaldkonnas keskenduti võimalikele Euroopa Liidu ühisprioriteetidele spordis. Kultuuriministeeriumi asekantsleri Tõnu Seili sõnul toodi oluliste valdkondadena välja mitmeid spordisektorile olulisi küsimusi nagu näiteks liikumisharrastuse ja kehalise aktiivsuse tähtsustamine, spordi hariduslik, sotsiaalne ja majanduslik mõõde, dopinguvastane võitlus, sportlaste vaimne ja füüsiline puutumatus, spordi sõltumatus ning tihe koostöö spordiorganisatsioonidega.
 
Eesti rõhutas oma sõnavõtus liikumisharrastuse ja kehalise aktiivsuse, spordi ja hariduse seoste ning spordi majandusliku mõõtme kaardistamise ja statistika olulisust, aga ka seda, et vajalik on tegeleda kõigi alavaldkondadega, et tagada spordi terviklik areng. Euroopa Komisjon kaardistab aasta lõpuks ühistegevuse seisukohast olulisemad valdkonnad ning pakub välja konkreetsed tegevused.