Eesti ajakirjanduses on ilmunud erinevaid arvamusi Donald Trumpi valimisvõidu võimalike tagajärgede kohta. Juba valimiste eel, kui oli selge, et Trumpi võit on võimalik, ilmus refereeringuid anonüümseilt (ja ilmselt teadlikult muutuseks pinda ettevalmistavailt) euroametnikelt, justkui võiks Trumpi võit olla Euroopa Liidule kasulik šokk. Pakuti utopistlikus vaimus, et liit võiks seetõttu teha pöörde ja hakata läbi viima jõulist välispoliitikat, pakkuma vastukaalu Venemaa agressiivsusele. ERR avaldas pärast valimisi Mart Helme Kamala Harrist naeruvääristava arvamuse, kus Helme jagab tõe pähe Trumpi vandenõuteooriaid.¹ Kersti Kaljulaid meenutas, et Trump oli eelmisel valitsemisajal Balti riikide suhtes positiivselt meelestatud. Laiema fookusega analüüsi pakkus Sven Mikser, olgu siinne arutelu täienduseks tema artiklis esiletoodule.² Postimehes ilmus aga lugu Donald Trumpist kui sõbralikust jutukast härrasmehest, keda USA ajakirjandus ülekohtuselt tümitab ja kelle kohta avaldatakse valeinformatsiooni. Siinkohal tasub meenutada kas või seda, et see sõbralik härra esitas hiljaaegu alusetu süüdistuse, nagu jahiksid ja sööksid immigrandid Ohio väikelinnas Springfieldis kasse ja koeri. Selle tulemuseks oli rassistlik vägivallalaine, üle kolmekümne pommiähvarduse, koolid ja ülikoolid pidid minema distantsõppele, spordiüritused tühistati jne.³

Üsna arusaadavatel põhjustel on Eesti ajakirjanduses keskmes olnud USA valimistulemuste võimalik mõju Eesti olukorrale, sealjuures on vaikimisi silmas peetud ennekõike nn Vene ohtu.

Oluline on siiski pidada silmas ka laiemat pilti. Trumpi valimisvõidu võimalikke tulemeid tuleks näha kompleksselt ja mitmel tasandil. Kahjuks on aga Eestis viimastel aastatel levima hakanud mõtteviis, mida kannab kitsalt mõistetud julgeoluküsimus à la „mida teha, et Venemaa Eestit ei ründaks?“. Paar aastat tagasi seostati riigi julgeolekuga Nõukogude-aegsete monumentide ja sõjahaudade küsimus: väidetavalt julgeolekut silmas pidades loodi salajane komisjon ning välditi koostööd kultuuripärandi ekspertidega.⁴ Nagu Linda Kaljundi „monumendisõja“ põhjalikus analüüsis osutas, oli ohumärgiks just demokraatlikust otsustusprotsessist loobumine ning avalikku ruumi puudutavate otsuste vastuvõtmine salaja, kinniste uste taga, ilma et avalikkust oleks teavitatud isegi sellest, kes komisjoni kuuluvad.⁵

Neil päevil kostub valjult sõjaväelaste hääl, kellel on Eesti julgeoleku tagamiseks pakkuda konkreetsed lahendused: vaja on relvi ja kaitsesüsteeme. Selleks on vaja väga palju raha. Niisiis on vaja riigieelarvet, kus on kirjas ülisuured summad relvade ja kaitsesüsteemide rahastamiseks. Ja siis pole muud, kui et Eesti hävitab ohtliku vaenlase juba enne, kui see Eesti pinnale jõuab!⁶ Sealjuures saab käia välja üha suuremad summad. Kui kaitsevägi saaks 1,6 miljardit, siis on võimalik vaenlane hävitada juba piiri taga. Sellist mõtteviisi võiks nimetada militaarutopismiks.

Vaikimisi käib julgeolekukeskse maailmavaate juurde ka arusaam, et peame säilitama võimalikult head suhted USAga ja toetama USA kurssi, ükskõik milline see ka ei oleks ja ükskõik milline maailmavaade seal parasjagu võimutseb. See viimane väide on reaalpoliitiliselt täiesti arusaadav, Eesti kultuuriruumis on aga tegu ohtliku tendentsiga. Rahvusena on siiski vajalik säilitada ja kajastada laiemat perspektiivi, väärtustada demokraatiat. Peame suutma vaagida probleeme eri perspektiivist ning hoidma kultuuri empaatilise. Ei tohiks unustada lihtsaid põhiväärtusi: tagakiusatuid tuleb toetada, vägivalda vastustada, hoida au sees eetilist maailmanägemist, mis hoiab kultuuri mitmesust, mälu, looduskeskkonda, kõike elavat.

Nagunii on juba kurvaks näiteks Eesti ajakirjanduses Gaza sündmuste kirjeldamata jätmine: ilmselt taas soovist tugeva liitlase silmis plusspunkte teenida hoidutakse igasugusest Netanyahu kriitikast. Seesugune valik pole mitte ainult erapoolik, vaid lausa groteskne, eriti seetõttu, et USA ajakirjanduses on laialt kajastatud Iisraeli vägivalda Gazas ja ka iisraellased ise on tulnud tänavale Netanyahu poliitika vastu protestima. Eesti ajakirjandus on siin olnud argpükslikum kui meie poliitikud: on tunnustusväärne, et poliitikutel jätkus julgust valida eetiliselt õige tee ja toetada ÜRO resolutsiooni, mis kutsus Iisraeli üles lõpetama okupatsioon Palestiina territooriumil.

Pidagem niisiis silmas, et meie planeet Maa on üks tervik, kus on lühinägelik mõelda poliitilistest muutustest ainult ühe parameetri, Eesti kaitsevõime kaudu. Milline võiks olla USA presidendi­valimiste laiem mõju, mis ka Eestisse globaalse seotuse tõttu tagasi peegeldub? Loetlegem siin mõned võimalikud tulemid.

1. Kliimakatastroofi süvenemine. Trump on lubanud välja astuda Pariisi kliimaleppest. Trump esindab maailma­vaadet, kus on põhiväärtuseks kiire majanduse areng ning kus inimtekkeline kliimamuutus on „fake news“. Kui USA hakkab aktiivselt juhtima kliimamuutuse eiramispoliitikat, siis mõjutab see negatiivselt niigi ebapiisavat globaalset püüdu kliimamuutust aeglustada. Eesti avalikkus pole ikka veel aru saanud, kui tõsise probleemiga on tegu: üha suurem osa Maast muutub elamiskõlbmatuks, rändesurve üha kasvab. Üleüldise klimaatilise ja poliitilise kaose kaugema tulemusena võib hävida inimkonna praegune ühiskonnakorraldus. Ja mõelgem kas või sellele, mis juhtub Eestis pärast Golfi hoovuse seiskumist. Biden suutis oma presidentuuri ajal suunata märkimisväärsed rahavood kliimamuutusega võitlemisega seotud taristuprojektidesse, demokraatide järjekordsel valitsemisajal oleks seda kurssi jätkatud. USA kliimamuutuse mõju vähendamise eesotsas oleks võinud anda lootust turvalisemaks tulevikuks.

2. NATO nõrgenemine. Jah, julgeolekuteemaline argument, aga nähkem seda laiemalt kui Eesti julgeoleku küsimust. Trump ja tema meeskond on ähvardanud NATOst lahkuda.⁷ See stsenaarium on mitmel põhjusel ebatõenäoline, ent ka NATO märgatav nõrgenemine ja/ või mõneaastane kriis võib kaasa tuua rängad tagajärjed. Iga päevaga lisandub Ukrainas ohvreid, mõttetult surma saanuid, hävib inim- ja looduskeskkond. Kui kaua peab see hävitustöö veel kestma?

3. Ebademokraatlike jõudude konsolideerumine. Juba kuulsime, kuidas Viktor Orbán rõõmustab Trumpi võidu üle. Poola olukord näitab, kui raske on demokraatlikul teel tagasi pöörata autoritaarse korra ajal demokraatia hävingu nimel tehtud muudatusi. Demokraatia nõrgenemine viib Euroopat ameerikaliku ühiskonna suunas, kus vägivald ja polariseerumine on üha enam takistamas ühiskonna normaalset funktsioneerimist. Kas me tahame elada ühiskonnas, kus noor naine sureb, sest haiglad ei osuta talle vajalikku arstiabi?⁸ Donald Trumpi ei saa süüdistada kõigis Ameerika ühiskonna probleemides, küll aga süsteemse vägivalla ja äärmuslike liikumiste võimestamises tema esimesest valimiskampaaniast saadik.

Seda jada saab jätkata. Eesti ajakirjanduses on leidnud kajastamist Trumpi planeeritava tollipoliitika võimalikud negatiivsed tagajärjed, samuti on viidatud Trumpi migratsioonipoliitikale. Väga murettekitav on ka sõnavabaduse piiramine USAs, üha suurenev kontroll ja surve üha suuremas hulgas osariikides, nii koolides kui ka osariikliku rahastusega ülikoolides.

Mida siis teha peale Eesti julgeolekust rääkimise? Hoida demokraatlikke väärtusi. Soodustada kodanikuaktivismi. Hoida ja toetada avalikus sfääris arvamuste mitmekesisust. Mõelda nii rohujuuretasandil kui globaalselt ja planetaarselt. Toetada kultuuri ja haridust. Toetada muukeelsete eesti keele õpet ja aidata neil eesti kultuuriruumis end kodusalt tunda – olgu siis julgeolekukaalutlustel või lihtsalt inimlikkusest. Toetada Ukrainat, nüüd veel rohkem kui kunagi varem. Kui igaüks meist toetaks Ukrainat igal kuul viie euroga, suudaksime hoida paljude elu.⁹

1 https://www.err.ee/1609513663/mart-helme-trumpi-voidust-meil-laheb-keeruliseks

2 https://www.err.ee/1609514944/sven-mikser-trumpi-naasmisse-tuleks-suhtuda-konstruktiivse-pessimismiga

3 Springfieldi linnapea vastab Trumpi valesüüdistusele. https://www.msnbc.com/katy-tur/watch/-your-pets-are-safe-springfield-ohio-mayor-slams-trump-s-baseless-migrant-theories-219318853647

4 https://www.err.ee/1608788701/punasumbolite-mittesobivust-hakkab-kaaluma-loodav-valitsuskomisjon

5 Linda Kaljundi, Monumendisõjad sõja ajal. – Vikerkaar 2023, nr 4-5.

6 https://www.err.ee/1609371458/kaitsevagi-vajab-1-6-miljardit-selleks-et-havitada-vaenlane-juba-piiri-taga

7 Üks näide https://www.atlanticcouncil.org/blogs/natosource/trump-confirms-he-threatened-to-withdraw-from-nato/

8 https://www.texastribune.org/2024/11/01/nevaeh-crain-death-texas-abortion-ban-emtala/

9 Meie ülitubli Südamega Ukrainale kogub praegu raha mehitamata roomikmasina jaoks, vt https://sydamegaukrainale.ee/

Ukraina valitsuse drooniprogrammi saab toetada https://u24.gov.ua/robots_fight

Toetus Ukraina armeele https://prytulafoundation.org/en/donation

Usaldusväärne korjandus Ukraina armee toetuseks https://savelife.in.ua/en/donate-en/#donate-army-card-once