Festivali juhatab sisse seminar „Linnad kõigile – Tallinn kõigile” („Cities for All – Tallinn for All”), kus tutvustatakse eri maade näidete põhjal, kuidas „Design for All” põhimõtete järgi saab elukeskkonna kasutajale vastuvõetavamaks teha. Pikaajalist kogemust jagavad selle mõtteviisi teerajajad Pete Kercher  (Itaalia), Finn Petren (Rootsi) ja Avril Accolla (Itaalia). Francesc Aragall (Hispaania) kirjeldab oma Barcelona-teemalises ettekandes, kuidas infosüsteemide korrastamine ja linna ligipääsetavuse parandamine mõjutavad kohalikku turismikäivet. Kuningliku kunstikolledži disainieksperdi Julia Cassimi ettekanne puudutab linnade teenuste ja toodete kasutajasõbralikumaks muutmist. Viie maa eksperdid koos kohalike disainerite, erivajadustega  inimeste ja teiste teemast huvitunutega viivad läbi töötoa eesmärgiga välja selgitada, kuivõrd vastavad linna universaalse disainiga lahendused selliste sihtgruppide nagu lastega emad, ratastooli-inimesed, eakad, ratastega kohvritega turistid, nägemispuudega inimesed jt ootustele. Rahvusvahelised tiimid analüüsivad töö käigus Tallinna olukorda ning pakuvad lahendusi selle parandamiseks. Töötoa tulemused pannakse välja „Disainiööl” ja  hiljem Euroopa innovatsioonifestivalil ning neid tutvustatakse ka järgmisel aastal Pariisis Eesti kultuurifestivalil.

Professor Gregor Krisztian (Saksamaa) ja Björn Koop (Saksamaal Hundays töötav Eesti disainer) viivad läbi töötoa, kus nad demonstreerivad mõtte visualiseerimist, ergutades disainereid (taas) kasutama käelisi oskusi. Jätkame sidemete otsimist disaini ja kulinaaria vahel. Materjalitundja Simone de Waart (Holland) viib läbi  töötoa neile, kes otsivad uusi võimalusi toiduainete pakendamisel ja kaubamärkide loomisel ning kes on huvitatud uue eestimaise eine loomisest. Leiva töötuba on mõeldud eestimaiste leivatoodete väärtustamiseks. Eraldi teema, mis leiab konverentsil käsitlemist, on design management (disainjuhtimine) kui ettevõttele tugeva maine loomise tööriist. See distsipliin on Eestis saanud positiivset vastukaja ning TÜ Pärnu kolledž on alustanud  ka vastava hariduse andmist. Koostöös loomemajanduse infokeskusega Loov Eesti korraldatakse seda teemat lahkav konverents, mille lõpuks peaks selguma, miks mõni ettevõte on edukam kui teine ja mis on sel edul disainiga pistmist. Esinema on lubanud tulla selle ala tipud: Jean Schneider (Prantsusmaa), Kathryn Best (Inglismaa) ja Marco Steiberg (Soome), sõna saavad ka Eesti eesrindlikud disainjuhtimise rakendajad. 

Kolmandat korda jagatakse välja Eesti disaini auhind Bruno. Auhind on nime saanud  disainikateedri rajaja professor Bruno Tombergi järgi, kelle initsiatiivil anti disainikateedris Eesti disaini auhinda välja juba 1980. aastatel. Seekord peab rahvusvaheline žürii leidma parimad disainiteosed 74 konkursile esitatud töö seast. Preemia määratakse kolmes kategoorias: parim Eesti tootedisain, parim disainiprojekt ja eeskujulik disainjuhtimine. Bruno nominentide näitus avatakse arhitektuuri- ja disainigaleriis 24. septembril,  auhinnad antakse üle samal päeval pidulikul galaõhtul Rotermanni kvartalis. Samas avaldatakse ka Facebooki rahvahääletuse tulemused.

Põnevust pakub kindlasti laupäevane disainioksjon. Oksjonihaamer on seekord kunstitundliku Mart Sanderi käes, kelle eesmärk on maha müüa spetsiaalselt oksjoni tarvis loodud tooted. Disainiteoseid tuleb seekord müüki nii Eestist kui välismaalt. „Disainiöö” raames toimub taas kontaktüritus  „Pecha kucha”, kus on võimalik esineda 20st slaidist (à 20 sek) koosneva ettekandega oma mõtetest või loomingust. Diskorina tuntud DJ P Julma juhitud õhtule on kõigil huvilistel võimalik end registreerida kuni 20. septembrini.       

Filmi „Eesti disain seestpoolt vaadates” esilinastusel on esmakordselt võimalik tutvuda Eesti disaini sisemaailmaga kinolinal. Filmi raskest aga huvitavast sünnist räägib filmi autor Ene Läkk. Teatrietendus „ID entiteet” kinos Sõprus käsitleb teemat, mis on seotud identiteedi otsimisega. Rotermanni  vana elevaatorihoone täitub Eesti uuema disainiga pealkirja all „100 meetrit disaini”. Kinnistu keskele kerkib aga põnev telklinn, tuntud Portugali arhitektuuri- ja disainistuudio Moov projekt „Demo-Polis”. Sellega käsitletakse linnastumise teemat, analüüsitakse selle vajaduse ja võimaluse vahekordi, sotsiaalse reostuse probleemi, urbanistlikke avastusi ja turvalisuse küsimusi. Ajutiste „sissetungijate” mõte on näidata alternatiivlahendusi,  otsida ja katsetada uusi lähenemisviise. Festival võõrustab Rotermanni kaubamajas Hollandi keskkonnatundlikke disaininäitusi „Piirideta” („Out of the Box”), „Jalgratas” ( „Bike” ) ja „Fantaasia Hollandi jalgrattast” („Dutch Bike Fantasy”). Nädalalõpu moeetendus tontlikus Nisurukkiveskis kannab festivali üldteemast tulenevat loosungit „Moedisain teie teenistuses”. Juba viiendat korda esitab Reet Aus „Disainiööl” oma uut kollektsiooni  „Moest väljas” („Out of Fashion”). Etendusel teevad kaasa Tõnis Mägi, Kärt Johanson jt. Festivali raames korraldatakse kaks disainivõistlust: koostöös hotelliketiga Radisson Blu otsitakse parimat esinduspadja ideed ning koostöös Päevalehega kavandasid noored disainerid konkursi „Disaini teenus!”. Võistlusele oodatakse nii vanu täiustatud ideid kui päris uute teenuste pakkumist. Nagu juba tavaks saanud, kestavad festivali  üritused keskööni ning varahommikuni on avatud disainiööklubi. Rohkem infot ürituse kohta leiab Interneti-aadressil www. disainioo.ee