Väljaspool Riiat asuvad läti teatrid on alates 2005. aastast seisnud oma trupi tarvis uute näitlejate koolitamisel dilemma ees: kas teha seda pealinnas või mujal?1 Just tookord otsustas Liepāja teater sealse linnavalitsuse toel, et nemad endale noori näitlejaid enam Riias Läti kultuuriakadeemias ei kasvata, alma mater’iks valiti hoopis Klaipėda ülikool Leedus.
Liepāja teatri kunstiline juht Herberts Laukšteins deklareeris: „Liepāja teatrile tuleb uusi näitlejaid koolitada Liepājas või välismaal, aga mitte mingil juhul Riias.“ Ta põhjendas oma vastuseisu: „Läti elu on räigelt Riia poole kaldu. Maakohtadest ja väikelinnadest pärit noored suunduvad Riiga ning teevad kõik, et seal juurduda. Neil pole Riiast lahkumiseks mingit motivatsiooni.“
Lätis on näitlejate kraadiõpe toimunud just Riias: Nõukogude ajal esialgu Läti NSV teatriinstituudis (1948–1951), seejärel Läti NSV riikliku konservatooriumi teatriteaduskonnas, iseseisvuse taastamise järel läks kõrgharidusega näitlejate koolitamine üle Läti kultuuriakadeemiasse.
Läti kool. Kutseline teater on Daugavpilsis 1856. aastast, mil hakkas tegutsema Nikolai Hagelstromi (1812–1883) asutatud Daugavpilsi vene draamateater. 1921. aastal pani Otīlija Muceniece (1871–1951) aluse lätikeelsele draamateatrile. Pärast sõda 1945. aastal jätkas tegevust Daugavpilsi vene draamateater, 1958. aastal asutati läti ja vene trupiga Daugavpilsi muusika- ja draamateater, mis 1962. aastal suleti. Kuni 1988. aastani jätkus tegevus harrastusteatri vormis.
1989. aastal oli Daugavpilsis 129 000 elanikku (see on jäänud selle linna rekordiks), 2022. aasta andmete kohaselt oli alles 79 120 elanikku. 1935. aasta rahvaloenduse andmeil oli Daugavpilsi elanike rahvuslik koosseis: lätlasi 34%, juute 25%, poolakaid 18%, venelasi 18%. 2022. aastal andmed näitasid aga: venelasi 47,8%, lätlasi 20,9%, poolakaid 12,9%, valgevenelasi 7,9%. Eestis on peale Tallinna tõmbekeskuseks ka Tartu, Lätis teist sellist linna ei ole. Daugavpils on elanike arvult küll Riia järel teisel kohal, aga linn lätlasi ei meelita.
1988. aastal toimus uue ärkamisaja lainel Daugavpilsi teatri taassünd, peanäitejuhiks määrati Nauris Klētnieks (1938–2010). Taasalustava Daugavpilsi teatri trupi tarvis moodustati Läti riikliku konservatooriumi Daugavpilsi filiaal ja võeti vastu näitlejate kursused, pedagoogideks Nauris Klētnieks, Pēteris Krilovs2 ja Anna Eižvertiņa. Vene trupi tarvis näitlejate koolitamisel osalesid režissöör Igor Uspenski3, näitlejad Veera Hramnikova4 ja Vladimir Dupak5.
Entusiasmi kauaks ei jätkunud (olematud olmetingimused, tuleviku udusus), 1996. aastaks oli teatri läti trupp jooksnud näitlejatest tühjaks – praegu on esimesest koosseisust jäänud Daugavpilsi teatrisse vaid üks näitleja. Ent Krilovsi tehtud diplomilavastused jäid legendina Läti teatriajalukku, samuti korraldati Daugavpilsis 1995. aastal esimene teatrifestival „Homo novus“. 1997. aastal kutsus Alvis Hermanis osa Riiga lahkunud Daugavpilsi teatri esimesest näitlejakoosseisust Riia Uude teatrisse (Vilis Daudziņš, Vigo Roga, Andis Strods, Ģirts Krūmiņš). Hiljem on tõdetud, et Daugavpilsi teatris peaksid töötama ikka Latgalest pärit näitlejad.6
1996. aastal tuli Daugavpilsi teatri kunstiliseks juhiks Valentīns Maculevičs, vene trupist alles jäänud näitlejatega töö jätkus. 1999. aastal võeti Daugavpilsi ülikooli vastu uus näitlejakursus ning hooajal 2002/2003 hakkasid teatris tööle Daugavpilsis koolitatud läti näitlejad.
2011. aastast on Daugavpilsi teatri tegev- ja kunstiline juht Oleg Šapošnikov: diplomeeritud psühholoog, lõpetanud Läti kultuuriakadeemia režiimagistrantuuri (juhendaja Māra Ķimele). Šapošnikovi pagasis on koostöötamine teatrikuulsuse Roman Viktjukiga, GITISe Läti filiaalis olid nad näitlejakursuste juhendajad.
Šapošnikov alustas näitlejate koolitamist Daugavpilsi teatri tarvis 2014. aastal, toona Daugavpilsi disaini- ja kunstikeskkooli baasil. Näitlejaõpe kestis kaks aastat. Hiljem järgnes samuti kaheaastane näitlejaõpe Daugavpilsi Staņislavs Broksi muusikakeskkooli baasil (kursus lõpetas 2023. aastal, lõpetanuid oli 14). Tänavu võeti sinna vastu juba teine näitlejate kursus.
Šapošnikovi sõnul pole Daugavpilsi teatris eraldi läti ja vene näitlejate truppi (varem olid need küllaltki autonoomsed), tänapäeva dramaturgia lavastustes mängivad koos läti ja vene emakeelega näitlejad. Daugavpilsi teatrit iseloomustab tõik, et tegemist on Läti ainsa mitmekeelset mängukava pakkuva teatriga: selles on nii lätikeelsed, venekeelsed kui ka latgalikeelsed lavastused.
Läti ja vene klassika lavastamisel on aga selge piir: vene emakeelega näitlejad mängivad vene klassikat, läti emakeelega näitlejad aga läti klassikat.
Šapošnikov: „Ükski Riias õppiv näitlejatudeng ei pöörduks Daugavpilsi tagasi, Lätis valitseb liigne tsentraliseeritus, seda ehk isegi rohkem kui Leedus või Eestis. Provintsi tühjendatakse materiaalselt, intellektuaalselt, emotsionaalselt. Sestap olen skeptiline Riias näitlejate õpetamise suhtes.“
Vene kool. Mitmed Daugavpilsi teatri vene trupi varasemad (Daugavpilsi juurtega) näitlejad on õppinud Moskvas Štšukini kõrgemas teatrikoolis: Veera Hramnikova, Vladimir Dupak, Juris Lauciņš7, Gennadi Skomorohhov (töötab Peterburis), Jevgeni Mundum (töötab Jaroslavli Volkovi akadeemilises draamateatris). Ka viimastel aastatel on Daugavpilsi teatri lavastuses kaasa teinud vene teatrikooliga näitlejad: Natalia Koton8, Jelena Netjossina9, Elīna Mazkalne10, Georgi Surkov, Kristina Zahharova11, Vadim Bogdanov12 ja Maksim Terletski13. Sellest loetelust on peale Mazkalne ja Surkovi ülejäänud Daugavpilsi teatri koosseisulised näitlejad, Läti kodanikud, osa neist ka Daugavpilsi juurtega, üksnes Maksim Terletski on Lätti emigreerunud.
2021. aasta detsembris sõlmiti Daugavpilsi teatri ja nüüdse Moskva Štšukini teatriinstituudi vahel koostööleping, mis nägi ette Daugavpilsi näitlejate stažeerimist Moskvas, meistriklasside korraldamist, õpinguid teatriinstituudis. Teatrijuht Šapošnikov meenutaski koostöölepingu sõlmimisel Štšukini kõrgemas teatrikoolis õppinud Daugavpilsi teatri näitlejaid, tõdedes, et Vahtangovi teatri (ja Štšukin teatriinstituudi) valik oli seega üsnagi seaduspärane. 2022. aasta veebruaris alanud Venemaa kallaletung Ukrainale tähendas Daugavpilsi teatrile mõistagi, et koostöölepingul on kriips peal, kursuse väljaõpetamine on jäänud põhiliselt Šapošnikovi õlule.
Daugavpils on endiselt valdavalt venekeelne linn, seepärast on venekeelsete lavastustega võimalik anda tunduvalt rohkem etendusi kui lätikeelsete või latgalikeelsetega. Võib öelda sedagi, et teiste Läti teatrite lavastused ei ole Daugavpilsi teatrile ohtlikuks konkurendiks – nende maine on kodulinnas juba mõnda aega stabiilselt hea.
Inglise kool. 2022. aasta lõpp tõi Daugavpilsi Paul Goodwini, Londoni teatrikompanii The Shakespeare Edit asutaja ja juhi. Tema juhtimisel korraldati meistriklasse, kus Daugavpilsi teatri näitlejatega lahati Shakespeare’i „Macbethi“, toimusid lavakõne ja lavalise liikumise tunnid. Goodwin on korduvalt teinud meistriklasse näitlejatega, kellele inglise keel pole emakeel (Indias, Itaalias, Venemaal). Ta ise on öelnud, et esimese asjana üritab ta Shakespeare’i tekstidega töötamisel vabastada näitlejad hirmust ja aukartusest Shakespeare’i teksti ees: „Aktsent pole mulle oluline, tähtis on, et näitlejad mõistaksid räägitavat ja oma tegelaskuju motiive. Mulle meeldib töötada näitlejatega, kellele inglise keel pole emakeel, neisse pole ladestunud üüratuid Shakespeare’i tõlgenduskihistusi nagu meil, sestap on hoopis lihtsam mõned asjad kõrvale heita ja sootuks teistpidi läheneda.“
Ühendkuningriigi suursaatkond Lätis ja suursaadik Paul Brummel on Daugavpilsi teatri juhi Šapošnikoviga arutanud teatri tulevikuplaanide toetamist: üks lavastus on suursaatkonna toetusel juba teoks saanud, sügisel peaks esietenduma Goodwini kaasabil valmiv ingliskeelne „Macbeth“.
Teatrikriitik Edīte Tišheizere on kirjutanud, et Šapošnikovi töö on vilja kandmas – teater pakub huvitavaid lavastusi, seal mängivad uued, intrigeerivad näitlejad. Kui 2017. aasta sügisel kuulutati välja Läti teatri aastaauhindade laureaadid (tuntud kui „Peiarite öö“ – läti keeles „Spēlmaņu nakts“), oli Daugavpilsi teater nomineeritud kaheksas kategoorias, neljas tuldi võitjaks.
Daugavpilsis kaheaastase õppe raames koolitatud on keskeriharidusega näitlejad, kellel on õigus töötada Läti mis tahes (kutselises) teatris. Mitme aasta jooksul Daugavpilsi teatri tarvis õpetatud näitlejakursuste najal võib Šapošnikovi sõnul välja tuua kolm võimalikku näitlejaõppe moodust. Jääb traditsiooniline bakalaureuseõpe, mis päädib kõrgharidust kinnitava diplomiga. Kaheaastase näitlejaõppe (rakenduslik keskeriharidus) puhul tõi ta esile, et paljudel lõpetanutel oli juba eelnevalt olemas kõrgharidus mingil alal ja nad tulid pärast esimest kõrgharidust omandama uut kutset. Pärast kaheaastast näitlejaõpet (keskerihariduse baasil) on võimalik minna edasi õppima kõrgharidust andvasse teatrikooli (akadeemia või instituut) või omandada kõrgharidus mingil muul alal.
Šapošnikovi arvates pole välistatud, et Daugavpilsi teatri trupp hakkabki mingi aja pärast koosnema peamiselt Daugavpilsis koolitatud keskeriharidusega näitlejatest. Aga see pole siht, vaid võimalus. Ta ei pea kaheaastast näitlejaõpet väljakutseks Läti kultuuriakadeemia kraadiõppele, pigem on tegu alternatiiviga, mida provintsiteater kasutab terava kaadripuuduse vähendamiseks karmi ääremaastumise tingimustes. Kõige tipuks ei tohi unustada ka raha: Daugavpilsi teatri näitlejate keskmine töötasu on Riia kolleegide omast väiksem, eks seegi asjaolu on näitlejate värbamisel tihtipeale määrav.
Oleg Šapošnikov: „Me ei kavatse muuta kaheaastast näitlejaõpet regulaarseks, vaid see hakkab toimuma ikkagi vajaduspõhiselt, sporaadiliselt. Seejuures pole muidugi välistatud, et kümne aasta pärast on meie kohalik näitlejaõpe mingil kujul institutsionaliseerunud.“
1 Vt Alvis Hermanis, Näitlejaõppest Riia Uue teatri jaoks. – Teatritasku 8. VII 2023; Hannes Korjus, Arvamus näitlejast ja näitleja arvamus. – Õpetajate Leht 28. IX 2018.
2 Pēteris Krilovs (1949) on läti teatri- ja filmirežissöör, pedagoog. Õppis Nõukogude Liidu riikliku kinematograafiainstituudi režiiteaduskonnas (1969–1975).
3 Igor Uspenski (1937–1991) õppis Leningradi kultuuriinstituudi režiiteaduskonnas.
4 Veera Hramnikova (1946–2022) lõpetas Daugavpilsi pedagoogilise instituudi, töötas inglise keele õpetajana, hiljem lõpetas Moskva Štšukini kõrgema teatrikooli režiiteaduskonna.
5 Vladimir Dupak (1955–2021) lõpetas 1983. aastal Moskvas Štšukini kõrgema teatrikooli, oli 1979–1991 Daugavpilsi harrastusteatri lavastaja, alates 1991. aastast Daugavpilsi teatris näitleja ja lavastaja.
6 Henrieta Verhoustinska, Iztēle. Saprāts. Daudziņš. – Diena 20. XI 2009.
7 Juris Lauciņš (1957–2013) lõpetas Moskvas Štšukini kõrgema teatrikooli 1988. aastal, töötas Tšeljabinski, Riia, Brjanski teatris, samuti Jaroslavlis Fjodor Volkovi nimelises akadeemilises draamateatris ja Daugavpilsi teatris.
8 Natalia Koton lõpetas GITISe Läti filiaali, on õpetanud lavakõnet.
9 Jelena Netjossina lõpetas Moskvas Štšukini kõrgema teatrikooli. On töötanud Venemaa teatrites.
10 Elīna Mazkalne lõpetas GITISe Läti filiaali.
11 Kristina Zahharova lõpetas GITISe.
12 Vadim Bogdanov lõpetas Peterburi riikliku teatriakadeemia, töötas näitlejana Samaara akadeemilises draamateatris.
13 Maksim Terletski lõpetas Tšeljabinski riikliku kultuuri- ja kunstiakadeemia, töötas Tšeljabinski riiklikus noorsooteatris.