Asjaolu, et vene õigeusu muusika vokaalansambli (sest 11 lauljat pole tegelikult ju veel koor) Orthodox Singersi verivärskel plaadil „Eesti kaasaegne vaimulik muusika” kõlavad Arvo Pärdi, Veljo Tormise ja Andres Uibo kooriteosed, polegi eriti üllatav. Vähemalt neile, kes on varasemast tuttavad dirigent Valeri Petrovi ja Orthodox Singersi Pärdi „Kanon pokajanen’i” (1996) ettekandeversiooniga. Kolm osa nimetatud suurteosest (ingliskeelses tõlkes vastavalt „Kontakion”, „Ode VI” ja „Prayer after the Canon”) kõlavad sellelgi CD-l.
Eraldi tuleb esile tõsta sisukat ja hästi kujundatud plaadibukletit, kust leiame peale info heliloojate ja teoste kohta ning laulutekstide ka ühe partituurilehekülje Tormise muusikat. Ja kes plaadiümbrisest eemaldab CD-ketta, see näeb kohe üht Jüri Arraku maalitud pilti, mis muidu on ketta taga peidus. Kõik see äratab kõnealuse albumi suhtes juba enne kuulamist usaldust. Ent paneme nüüd tolle plaadi siiski CD-mängijasse.
Minule jättis ehk kõige sügavama mulje Veljo Tormise koorikontserdi „Tornikell minu külas” (1978, sõnad Fernando Pessoa, soprani soolo Maria Šugailo) muusikaline tõlgendus. Mäletan hästi teose 30 aasta tagust Ellerheina kammerkoori esitust Tõnu Kaljuste dirigeerimisel – juba siis puges too helitöö hinge. Orthodox Singersi interpretatsioon kõlab nüüd toonasega võrreldes mõnevõrra kammerlikuma ja isegi kuidagi intiimsemana. Eriti kolmas osa „On surm ainult maanteekäänd…” (väike pisiasi: millegipärast on plaadibukletis selle eestikeelse teksti sees ingliskeelne märge: Part III. Esituslikult veenvad on siin tegelikult kõik karakterilahendused, iseäranis n-ö rahvatoonis kelmikas mänglevus helitöö teises osas.
See, kas Tormise „Tornikella minu külas” lugeda vaimulikuks teoseks (kahtlen) või mitte, on ehk juuksekarva lõhkiajamine. Küll aga tekitab eesti kuulajas kindlasti ebamugavuse asjaolu, et koor laulab inglise keeles. Ja ka lugeja (Mait Malmsten) deklameerib oma pikki tekste inglise keeles. Tormise originaal on aga teadupärast kirjutatud Ain Kaalepi hästi poeetilisest tõlkest lähtuvalt. Ning arvestagem ka seda, kui meisterlikult tabab Tormis igas oma kooriteoses eesti keele muusikalist rütmi! Sestap olengi seda meelt, et originaali keelt ei tasu muuta. Eriti Tormise helitööde puhul.
Mis veel? Heas mõttes üllatas kindlasti see, kui hästi on Andres Uibol õnnestunud oma teoses „Antifonid” (2005, tekstiks venekeelsed psalmid 102 ja 145) tabada vene õigeusu kirikumuusika vaimu. Ning seda vaimu annab hästi edasi ka teose esitus, eriti heas ansamblis vokaalsoolod. Nii et väärt kuulamiskogemus on Orthodox Singersi uus plaat kohe päris kindlasti.
