Vabaduse plats

  • Kirjasõnavabadusest

    Eestlaste kirjaoskuse näitajad on väga head ja see on teada ka laias ilmas. Eestlane võib kirjaoskust käsitleval konverentsil, olgu see kus iganes, julgelt püsti tõusta ja kõnelda, teda kuulatakse hardalt…

  • Vabadus olla üldine

    Ratsionaalarvudel on koma järel mingi number veel: näiteks 0,625. Need on kirjutatavad murdudena: 0,625 = ⅝. Irratsionaalarvud on sellised, mis koma järel kunagi ära ei lõppe. Taolised on π (pii, ≈3,14), e…

  • Barbi Pilvre, Tallinna ülikooli dotsent 

    Teede ja platside mustkatte alla saamine on Eestis praeguseni progressi ja heaolu märk, sest põlvkonnad on elanud sõiduteede kruusatolmus, mis räägib vaesusest ja ilmajäetusest. Vaesust ei tähista ainult kruusateed, vaid meie lähimineviku…

  • Karin Hallas-Murula, arhitektuuriajaloolane 

    Suvine vabadus on täiesti teistsugune kui talvine. Me vabaneme riietest, kinnastest ja kinnistest kingadest, konventsioonidest ja kohustustest (vähemalt osast), vajadusest vara üles tõusta ja vara magama minna, vajadusest iga päev triigitud-kammitud olla. Suvel võivad isegi küünealused mustad olla – see on pühendunud aiainimese maniküür.  Suvised kellad käivad aeglasemalt. Suvel on aega, ja…

  • Aleksander Metsamärt, kunstiteadlane  

    Vabaduse puhul on ülioluline eristada kahte olemisviisi: formaalset ja tegelikku. Esimest võib kohata näiteks kohviautomaadi juures. Flat white või late? Piima või koorega? Pseudovalikute tasand, mis uinutab inimese nägema otsustusvõimalusi esinemas vabadusena iseeneses – ohtlik illusioon. Eriti niivõrd…

  • Riin Alatalu, muinsuskaitsja, õppejõud, ICOMOSi asepresident

    Nädala eest saime kauaoodatud sõnumi: Eesti kunstiakadeemia muinsuskaitse osakond saab UNESCO õppetooli. Üldjuhul arvatakse, et saime raha. Vastupidi, pidime tõestama, kuidas ise hakkama saame, et meie roll ühiskonnas on oluline, meid on vaja ja…

  • Timo Maran, semiootik ja luuletaja 

    Vabadust on kõige lihtsam mõtestada kui liikumis- ja tegutsemispiirangute puudumist. Kui aga järele mõelda, siis on vabadusel seos ka tähenduste ruumiga. Taani biosemiootik Jesper Hoffmeyer kirjutas semiootilisest vabadusest kui tähenduste sügavusest, mida loomaliik või üksikisend on võimeline väljendama.* Ta märgib, et semiootilisel vabadusel on kalduvus ajaga kasvada. Mida Hoffmeyer silmas…

  • Needmisvabadus

    Raba – läinud. Mets – läheb. Keegi sõidab üle, tõmbab maha, keerab ümber, sillutab raudlattidega. Areneb, progresseerub. Areng, ikka veel?[1] Peaga vastu seina – vabadus olla mollusk, keerutada, venitada, valetada,…

  • Tui Hirv, laulja, esseist ja pedagoog  

    Inimese unistused ja ettekujutused, mida ta oma vabadusega peale hakkaks, sõltuvad sellest, mis tema päevi täidab. Virginia Woolf jõudis järelduseni, et naise looming ja eneseteostus algavad oma toast. Vendade Urbide laulus palvetab Ivan aga: „Mulle ennusta, et peatselt…

  • Kaija-Luisa Kurik, urbanist ja muinsuskaitseameti projektijuht 

    Kui sattusin tudengina Manchesteri, haaras see linn mu mitmekultuurilisuse, muusika ja omapärase linnamaastikuga endasse. Räämas tehasehooned, mis linnapildis domineerisid muutsid ruumi siiski elavaks. Avatus elustiilidele, kultuuridele ja igat sorti iseolemisele tundus vabastav ja põnev.  Manchester on tuntud kui pioneeride linn: siit algas tööstusrevolutsioon, siin võideldi…

Sirp