Lõpulugu
-
Tuttava linna tuled – Tamsalu Tapa vallas
The past is, the past is, the past is a bastard. High Contrast, „Time is Hardcore“ Viimati käisin endises kodulinnas vanaema juures emadepäeva tähistamas. Mul pole õrna aimugi, miks ma…
-
(Ühis)meediapädevus koolis
Viimaste aastate üha sagedasemate inforünnakute ja väärinfo leviku tõttu pööratakse tähelepanu ka meediapädevuse arendamisele: kriitiliselt mõtlev ja analüüsiv inimene oskab eristada tõde valest.1 Meediamaailm on aga niivõrd palju muutunud, et…
-
Argidialektika XVII. Ise- ja kasutusväärtus*
Igal olendil on nii ise- kui ka kasutusväärtus. Ühest küljest on iga olend enesega suhestatud, olgu või väga rudimentaarselt. Selle varal ta ongi see mingi sidususega ehk mingil moel lõimitud…
-
Disainistik. Varisõnastik I
Alles see oli, kui keeleline korrektsus lõi eestlaste südames lõkendama ning igaüks vandus, käsi ÕSi kaanel, truudust sõnade „liiderlik“ ja „osavõtlik“ algupärastele tähendustele. Et päästa rahvas terminoloogilisest pimedusest, otsustasin avada…
-
Veebimõõdikud mõjutavad ajakirjandust
Digipööre on andnud meediaorganisatsioonide käsutusse võimsa auditooriumilt vahetu tagasiside saamise vahendi –veebimõõdikud. Tänu neile on võimalik jooksvalt jälgida, kui palju silmapaare vaatab konkreetsel hetkel uudisportaali avalehte. Samuti võimaldab see esile…
-
Miks kirjanikud tänaval ei ole?
Minu lapsepõlves oli sõnal suur jõud. Neil oli selge tähendus ja tagajärg. „Ah, ta on üks keskmist sorti kultuurikiibitseja,“ ütles ema omaaegse muuseumidirektori kohta, kui ma varateismelisena kellegi kohta küsimuse…
-
Mitmekülgne infokeskkond nõrgestab kremlimeelse propaganda mõju
Kremlimeelse propaganda üks peamisi teemasid, eestlaste russofoobias süüdistamine, ei mängi enam välja, sest infokeskkond on mitmekülgsem kui kunagi varem, ütles Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi juhataja Ragne Kõuts-Klemm. Nii venekeelse elanikkonna…
-
Argidialektika XVI. Mõnulemine ja pingutamine
Tahan olla mõnusasti ja mugavalt. Nii, et miski ei sega ega häiri. Kuid see tahtmine ise juba eeldab pingutust. Selles on võrdlus praeguse mittemõnusa ja loodetava mõnusa vahel, millele lisandub…
-
Disainistik. Pind
Sõnal „pind“ on eesti keeles kaks tähendust. Sellega võib märkida olendi või objekti väliskihti, kuid „pind“ võib osutada ka võõrkehale, mis on seda väliskihti vigastanud ja lõpuks ka läbistanud –…
-
Täpsus
Olin päris poisike, kindlasti ei käinud veel kooliski, kui tõdesin äkki üllatava selgusega, et minu vanemad, ja mitte ainult nemad, ei suuda peaaegu kunagi kinni pidada kokkulepitud kellaaegadest, alati läheb…
