Elurikkus – Kliima
-
Kaaperdatud loomaõigusliikumine
Christopher Sebastian: „Finantseliidi ja rõhutute (inimesed ja teised) huvid kattuvad üliharva.“ IX Rahvusvaheline loomaõiguste konverents „Animal futures 2024. Loomaõigusluse (ümber)hindamine: strateegiad, dilemmad ja suunad“ 17.-18. V 2024, veebis. Korraldavad Loomus ja Eesti Vegan Selts. Eestis toimub 17. mail veebiülekandena järjekorras üheksas…
-
Seente najal püsib elu
Jane Oja Iraanis, peos üks suur tolmurull, tegelikult pundar hariliku parukapuu seemneid. Seened on midagi palju enamat kui lihtsalt puravikud, pilvikud ja kukeseened ning väga suurt osa seeneriigist ei ole inimesel võimalik palja silmaga näha. Seeni leidub pea kõikjal Maal ja nad…
-
Millised on ojad ja jõed?
Vooluveekogu ja kaldamets on omavahel põimunud ning mõjutavad teineteist vastastikku. Maastik jalge ees on languses, õhus on tunda niiske mulla lõhna. Astud edasi, puud ja alustaimestik asenduvad sangleppade, laialehiste saarte, pärnade, jalakate, väänleva humala ja kõrgete sõnajalgadega. Selja taha jäänud…
-
Kliimasoojenemine minu härmatanud akna taga
Kliimamuutust eitavate kommentaaride protsentuaalne jaotus vastavalt arvamuse sisule. Eesti veebilehtede kliimauudiste kommentaariumides valitseb valjuhäälne kliimaeitaja, kelle kriitikanooltest läheb küll suur osa märgist mööda, kuid kelle arvamusavaldused peaksid panema loodusainete õpetajaid, ajakirjanikke ja erialateadlasi siiski endalt küsima, kas oleme…
-
Hõikereostus ehk Kuidas kasvav tähelepanujanu loodust hävitab
Keskmine Tiktoki kasutaja toodab ühes aastas 185 km autosõidu jagu CO2. Kui aga lisaks Tiktokile on harjumus ette võtta ka Youtube, Instagram, Facebook jne, võib aastane kilometraaž juba 1000 kilomeetrini küündida. Ühismeedia kasutajatele võib postitamine paista küll ohutu tegevus, kuid kahjuks ei salvestata postitusi süsinikneutraalselt. Ükski Instagrami- või Facebooki-hõige ei tundu suure asjana, kuigi alates veebi laadimise hetkest see kusagil serverites…
-
„Kujuta ette“
2024. aasta loomaks valitud saarmas ületamas metsajõge mööda ümberkukkunud puutüve. Vooluveekogud ja nende kaldaalad on ühed mitmekesisemad ja liigirikkamad looduslikud elupaigad, mis on tugeva inimmõju all. Jõgesid ja ojasid mõjutab põllumajandus ja metsandus, linnastumine, kuivenduskraavid, sängide sirgendamine ja paisud. Viimastel…
-
Linnud ja inimesed. Konflikti anatoomia
Kaeluspapagoi on paljudes maades invasiivne võõrliik, kes ohustab kohalikku faunat, kuid liik on atraktiivne ja seetõttu on vastuseis liigi ohjeldamisele terav. Mitmed linnud põhjustavad inimesele tegelikku või oletatavat kahju, vastandades huvigruppe. Üldiselt keerukas konflikt võib mõjutada looduskaitset ja ühiskondlikku ruumi ning lõppeda linnukaitse ja teiste valdkondade vastandumisega. Tähtis on aduda probleemi…
-
Looduspimedus
Pimedus. Mis saab olla õudsemat kui pimedus. Ühiskonnas suheldakse üha enam üksteisega silmitsi, nägemise abil. Me saadame e-kirju, suhtleme ühismeedias arvuti abil. Isegi emotsioonide, mis varem olid tuntavad inimese kõne…
-
Jäätmed ja keskkonnavastutus
Oma keskkonnasäästlikuks tegevuseks peetakse prügi mitte maha viskamist ja jäätmete sortimist, s.t pigem tagajärgedega tegelemist kui keskkonnakahju ennetamist.1 Kahtlemata on selles suur osa aastaid kestnud sortimisalasel teavitustegevusel, loodud taristul ning…
-
Planeedisõbra foor
Keskkonna ja looduse kaitsmisest on saanud sage kõneteema. Harjumuspärastest teemadest nagu prügi sortimine, energia säästmine, elurikkuse hoidmine on jõutud tarbimisvalikuteni. Aina enam sõltub planeedi tulevik sellest, millised on igaühe ostuotsused.…
