Elurikkus – Kliima
-
Muutumine murtud Maal
Igaüks teab oma kogemusest, kui piiratud on võimalused elukorraldust märkimisväärselt muuta. Elus elementaarsegi koha kättevõitmine on ülisuur pingutus. Seejärel liigub fookusesse pere tuleviku kindlustamine, kus igapäevased ponnistused aastakümneiks tagatud. Paljudele…
-
Kariibi mere saareelanikud orkaani ja vulkaani vahel
Muutused on Eestis tõenäolisemalt poliitilist ja majanduslikku laadi. Maakoor püsib siin paigal ja ilm, ehkki koos aastaaegadega muutuv, on seni vaid aeg-ajalt imelik, andes tulevastest muutustest vaid põgusalt märku. Kuidas…
-
Looduse kaitse. Lootuse kaitse
Ema, miks isa ei tule ju koju, kas on ta kaugel veel? Kuidas ta saab läbi tuisu ja raju, kas ei eksi ta teel? Nii luges ikka ema mulle ja…
-
Enam-kui-inimloom
Eesti loomaõigusliikumine saab 18. augustil 18 aastat vanaks. Just liikumine, sest sellel päeval sai pealtnäha juhuslikult kokku grupp mõneti sarnase maailmavaatega inimesi, kes hakkasid rohujuuretasandil loomaõigusliku aktivismiga tegelema ja kellest…
-
Ökoloogiline kirjaoskus
Enam ei ole uudis, et meie planeedi elurikkus on ohus ja seda tuleb kaitsta. Oleme võtnud kaitse alla haruldasi liike, loonud kaitsealasid looduslikes kohtades, mida soovime säilitada. Tänapäeval on aga…
-
Kuidas asetub rohepööre inimeste igapäevaellu?
Uus elektritaristu võib olla vastuolus harjumusliku ja tähtsa keskkonnakasutusega (nt kalastamine, pärandmaastikele keskenduv turism, metsade majandamine) ja seega ka kohaliku identiteedi ja mälumaastikega. Pildil päikesepark Räpina vallas Ruusal. Suurte muutuste, nagu seda on rohepööre, elluviimisel on oluline nende kontekstitundlikkus ja kohapärasus, sest keskkond, kus inimesed elavad, neid ümbritsevad sotsiaalsed olud ja toimetulemise viisid kas võimaldavad või takistavad inimestel…
-
Uued energiaallikad. Midagi uut päikese all?
Tallinna elektrijaam. Vaade mere poole. Ligikaudu 1890–1920. J. & P. Parikas. Üha suurema rõhuga on päevakorral küsimus uutest tehnoloogiatest ja energiaallikatest. Kuidas edasi liikuda olukorras, kus soovime säästa oma elukeskkonda, aga ei soovi kehtestatud standardites järele anda? Selge on see, et…
-
Kliimakriis filosoofi pilgu läbi
Üheksa Maa süsteemi, mida peab tasakaalus hoidma. Üheksast piirist kuus on ületatud. Graham Parkes on võrdlev filosoof, kes on tuntud oma töödega keskkonnafilosoofiast, Nietzschest, Heideggerist ja Aasia filosoofiast. Glasgowʼs sündinud ja üles kasvanud Graham Parkes omandas hariduse Oxfordi ja Berkeley ülikoolis, kus…
-
Roheline kaitse!
Joonis. Kahjurputukas sööb taime peale pritsitud preparaadi sisse, see jõuab putuka seedetrakti. Sealt liigub kaheahelaline RNA (dsRNA) raku tsütoplasmasse, kus see tuntakse ära ja lõigatakse väikesteks fragmentideks (siRNA). Need väikesed fragmendid harutatakse lahti üksikahelateks, mis integreeruvad geenivaigistuse kompleksi ja paaruvad sihtmärgiks oleva RNA ahelaga, millele tekitatakse lõige ja sellega takistatakse sihtmärgiks oleva valgu sünteesi. Modifitseeritud Mallikarjuna R. Joga et al., 2016. Põllumajanduse paradoks seisneb selles, et kuigi sõltub otseselt loodusehüvedest, on see samal ajal üks suuremaid elurikkuse, millest omakorda loodusehüved sõltuvad, hävitajaid. Põllumajanduse esmaülesanne on toidutootmine, kuid elurikkuse säilimine põllumajandusmaastikul on…
