Keel
-
Eesti teaduspoliitika peab oma näo pöörama Eesti poole
Avalik pöördumine Eesti teaduse ja Eesti-uuringute rahastamise asjus Lugupeetud Eesti Vabariigi President, Vabariigi Valitsus, Riigikogu, haridus- ja teadusminister, kultuuriminister, Teadus- ja Arendusnõukogu, Eesti Teaduste Akadeemia Pöördume teie poole murega Eesti…
-
Kakskeelsus ja keelepoliitika võru-eesti näitel
Kes peab eesti keelt n-ö väikseks keeleks, sel tasub meeles pidada, et suurem osa maailma keeltest on palju väiksema kõnelejaskonnaga ja vähem kaitstud. Eriti ohustatud kipuvad olema just põliskeeled. Neile…
-
Mati Hint 28. VIII 1937 – 5. XII 2019
Meie hulgast on lahkunud rahvusvahelise kaaluga keeleteadlane, Wiedemanni keeleauhinna laureaat, üks keeleseaduse algatajatest ja koostajatest, kauaaegne õppejõud ja tervete õpetajapõlvkondade legendaarne kasvataja, omaaegne teisitimõtleja, hilisem vabamõtleja, arvamusliider ja avaliku sõna…
-
Eesti keele aasta – 90 aastat keeletoimetaja ametit
Eesti keelest sai riigikeel 1919. aastal. Aasta pärast asutati Emakeele Selts, kes võttis eesti keele õpetamise, oskuskeele arendamise, nimede eestistamise, murrete ja sugulaskeelte uurimise ning palju muu kõrval endale ülesandeks…
-
Põliskeelte aasta – Keelte väljasuremislaine tõuseb
Põliskeelte väljasuremise põhjus on peaaegu eranditult kolonialism või selle järelmõju ning „kultuurrahvaste“ šovinism. Maailmas kõneldakse umbes 7000 keelt. 200 suurima kõnelejaskonnaga keelt räägib 89% maailma rahvastikust ning tervelt pool inimkonda…
-
Keeleaasta TUUM tuleb!
Eesti keele aasta TUUM toimub 27. ja 28. septembril. TUUM on võistlus, milles iga osaleja saab panna proovile oma oskuse teha kuni 200-sõnaline kokkuvõte žürii antud tekstist. Võistlusest saab osa…
-
Eesti keele ülipikast kestusest ehk Kirjaoskuse lugu
Lühikesed ja pikad häälikud olid olemas juba paar tuhat aastat tagasi algläänemeresoome keeles, aga II ja III välte eristus kujunes välja alles möödunud aastatuhande keskpaigaks, veidi enne eesti kirjakeele sündi.…
-
Põliskeelte aasta – Üks tähtis aasta liivlaste elus
Liivi rahva aasta algus ja lõpp ei lange tänapäeval õigupoolest mitte jõuludele ja uuele aastale, vaid augusti esimesele nädalavahetusele, kui Irēl (Mazirbes) on liivi pühad – tähtsaim liivi ettevõtmine. Seekord…
-
Kust tuli helilooja?
Helilooja on Karl August Hermanni loodud nimetus, nagu ka näiteks haritlane, sünnipäev, salakuulaja ja veel tublisti üle saja sõna, mida me siiani eesti sõnavara püsiosana tunneme ja kasutame. Laulupeo juubeliaastal…
-
Füüsika eestikeelsest terminivarast riiklikul oskuskeelekuul
Esimene eestikeelne füüsikaõpik on Põlva pastori Johann Georg Schwartzi „Koli-ramat. Kuues jaggo. Wisika, ehk öppetus lodud asjade issewisidest ja wäggedest“ (Tartus H. Laakmanni kirjade ja kulluga trükkitud, 1855, 106 lk). Katkend…