Keel
-
Millest räägiksid Oskar Loorits ja Killu Mei?
„Elav ja teadlik huvi emakeele vastu on meil nõndasama vana, kui Eesti enestunne ja rahvuslik iseteadvus üleüldse. Ju ärkamisajast pääle säetakse muude tähtsate harrastusalade kõrvale ikka eesti keel, iseäranis silmapaistvale…
-
Erudeeritud matsi võitlused estorantoga
Raamat sisaldab 26 Jaan Kaplinski keelde puutuvat esseed-kommentaari, alates aastast 1962. Kuus neist on ilmunud esmakordselt. Avakirjutises „Oma keel ja keeled“ seletab autor ära oma keelelise tausta ning annab ülevaate…
-
Resistentsetel liivlastel on lootust
Elame huvitaval ja kummalisel ajal. Viimased kuud on viinud meid justkui teise reaalsusse, millega kohanemine võtab aega. Paljud suursündmused ja projektid terves maailmas kas tühistati või lükati edasi, nende hulgas…
-
Kui eriala saab sõna
Mõningasele ebaühtlusele vaatamata on erialakeelt arendatud järjepidevalt. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist on kasutusele tulnud suur hulk abivahendeid: eesti keele instituudi keelekogud ja keelenõu, samuti uus terminihalduskeskkond Ekilex, universaalne terminitöövahend terminoloogidele…
-
Pealelend – Kairi Janson, Eesti Keele Instituudi koordineerijaterminoloog
29. aprillil tegi Eesti terminitöö juhtkomitee otsuse toetada 2020. aastal 31 terminikomisjoni. Kui palju laekus taotlusi? Terminikomisjonide toetamise konkursile laekuski 31 taotlust eri valdkondade terminikomisjonidelt. Niisiis toetati kõiki taotlejaid, kelle…
-
Ususõnad eesti usukeeles
Eesti üldkeelt sisaldav „Eesti keele sõnaraamat“ on nüüd koha leidnud internetipõhises Sõnaveebis, millega ühendatakse ka erialasõnastikud, sealhulgas ususõnastik. Seetõttu võib kasutajale mõni märksõna avaneda koos üllatavalt mitmelaadsete definitsioonidega. Usukeel üldkeele…
-
Sõnaveebi teine tulemine
Eesti Keele Instituudi Sõnaveebi eelmisel nädalal avalikkusele tutvustatud uues versioonis leiab kasutaja üle 60 oskussõnastiku, sinna on otsast hakanud jõudma ÕSi soovitused ning umbes 1000 sagedama sõna juurde on lisandunud…
-
Ka Eestis on põliskeeled olemas
Hiljutises Sirbis (nr 4, 31. I 2020) imestab keeleteadlane Mart Rannut artiklis „Eesti keele aasta 2019“ selle üle, et läinud aastal tähistati Eestis rahvusvahelist põliskeelte aastat. Rannuti meelest pole Eestis põliskeeli, on…
-
Laureaat – Keelt mõtestades uute avastusteni
Helle Metslang sai Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna viljaka ja mitmekülgse pühendunud keeleteadlasena grammatika uurimisel, aga ka keeletoimetajate ja keeleuurijate põlvkondade harimise ning keelehuviliste innustamise eest. Auhinnale vaatamata on laureaadil palju…
-
Eesti keele aasta 2019
Aasta 2019 oli eesti keele aasta, aga tähistasime seda ka ÜRO põliskeelte aastana. Miks teha seda Eestis ühegi põliskeeleta (kõige lähemal on meile saami keeled, Eesti muud keeled on õiguslikult…