Keel
-
Mare, õpetaja ja teadlane
Selle aasta Wiedemanni auhinna sai Mare Koit, kes läheb ajalukku esimese Eesti ja Tartu ülikooli keeletehnoloogia professorina aastast 2001 ning kelle uurimisvaldkonnaks on keeletehnoloogia, kitsamalt keele mõistmise modellerimine ehk loomuliku…
-
Sõnadest ei saa isu täis ehk Elukestva emakeeleõppe kaitseks
„Küll sa oled kõhnake,“ sõnas Kuumees. „Kas sa tahaksid midagi süüa?“ „Jaa!“ vastas tiiger. „Mulle maitseksid sõnad.“1 Filoloog armastab sõnu (kr phileō + logos, ’armastan’ + ’sõna’), sõna-sõnalt. Olen filoloog…
-
Eesti keelekorralduse sasipuntrad
Novembris peetud XVII muutuva keele päeva (korraldajad TLÜ ja TÜ: Reili Argus, Helle Metslang, Ilona Tragel) põhjapanevas küsimusepüstituseski „Kui keel muutub, siis mis muutub?“ peitub mitu küsimust: „kas küsisõna kui…
-
Keelesõel tööle! ehk Eesti keel võõrkeelena
Esimene rahvatarkus ütleb, et selgita välja, mida saab muuta ja mida ei saa. Nende teistega ära püüa tegelda, tegele ainult sellega, mida muuta saab. Teine tarkus ütleb, et enne kui…
-
Koroonaaja „kõrge“-pandeemia
„Vaata-vaata! Seal kõrgel traadi otsas istub kõrge arv linde!“ – „Kas tahtsid öelda, et neid on palju, suur hulk?“ – „Nojah noh!“ Kuigi linnud võivad istuda kõrgel ja lennata kõrgele,…
-
Põhiseadus, selle preambul ja eesti keel
Iseseisvuse taastamisest on möödunud kolmkümmend aastat, peaaegu sama vana on ka meie praegune põhiseadus: selle kolmekümnendat kehtimisaastat tähistame järgmise aasta 28. juunil. Iseseisvuse esimestel aastatel olin Kadrinas emakeeleõpetaja, viimased 26 aastat…
-
Normikeel ja ühiskeel – eesti keel
Keelehuvilisel on maikuust saadik võtta keeleteadlase Reet Kasiku 20 aasta jooksul ilmunud keeleteemalisi kirjutisi koondav kogumik „Elav ja muutuv keel. Valik artikleid 1999–2019“. Kuigi nii mõnigi kirjatükk on ilmunud juba…