Keel
-
Tegijad mäletavad
Siia ei ole ju tulnud noid tolleaegseid tegijaid ja mina tunnen end ka siin nagu valge varesena. Sest eesti asjaga on juba kord niiviisi, et Eesti ajalugu saab kirjutada üksnes…
-
Keeleseadus kui kodanikuühiskonna kasvulava
Võib arvata, et suurt tähelepanu nõudvad majandus- ja eelarveprobleemid tõrjusid aasta alguses poliitikute ja valitsusametnike silmis keeleseaduse, mille 20. aastapäev väärinuks 18. jaanuaril süvitsi meenutamist (olgugi et seaduse sünnihetkel algas…
-
Tallinn ja Barcelona võtavad täna mõõtu
Spordisõpru tuleb kurvastada: mõõduvõtmine ei toimu mitte jalg- ega korvpallis, vaid saab teoks … keelepoliitikas. Tegemist on võrdleva seirega mitmete keelekorraldusmõõtmete ja valdkondade kaupa. Mõõduvõtu on korraldanud Tallinna ülikooli Eesti…
-
20 aastat keeleseadust
Keeleseaduse tegemist 20 aastat tagasi meenutab Elsa Pajumaa. Nii mõnegi arvates muulastele surve avaldamiseks Eestis 1989. aastal vastu võetud keeleseaduse tegemise ajast on keeleolukord kardinaalselt muutunud. Eesti keele positsioone ähvardab…
-
Eiratud ilming: muukeelne laps eesti õppekeelega koolis
Eesti keelenõukogu 21. jaanuaril korraldatud keelefoorumil tehti kokkuvõtteid „Eesti keele arendamise strateegia (2004–2010)” täitmisest aastail 2007-2008. Ettekannetele järgnenud kahes töötoas – „Keel ja majandus”, „Keel ja haridus” – tulid kõne…
-
Vähemusrahvused ja lõimumine – kas tegelik või näiline küsimuseasetus?
Enamiku eurooplaste jaoks vähemusrahvuste ja lõimumise (ehk integratsiooni – kuidas kellelegi meeldib) teema ei haaku. Kuna vähemusrahvusena käsitletakse Euroopa riikides enamasti üksnes põlisvähemusi ja mitte välispäritolu ehk immigrantjuurtega rahvastikku, siis…
-
Wiedemanni keeleauhind: Ilse Lehiste jäljed keeleteaduses
Ilse Lehiste on sündinud 1922. aastal Tallinnas kõrgema sõjaväelase perekonnas. Ta lõpetas Saksa okupatsiooni ajal Lenderi gümnaasiumi, õppis seejärel ühe aasta klaverit Tallinna konservatooriumis ning 1942. aastal immatrikuleeriti Tartu ülikooli…
-
Keeleoskusnõuete kehtestamise põhimõtted ja tööandja vastutus keelenõuete täitmise eest
Põhiseaduse preambulis on kirjas, et riik peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade, § 6 aga sätestab, et Eesti riigikeel on eesti keel. § 37 annab igaühele…
-
Elektroonilise Õiguskeele esimese artiklikogumiku saateks
Õiguskeele viieteistkümnenda ilmumisaasta puhul on põhjust anda põgus ülevaade eesti õiguskeele ja väljaande Õiguskeel kujunemisest. Õiguskeelt hakati Eestis korrastama kohe pärast iseseisvuse saavutamist, s.o eelmise sajandi kahekümnendatel aastatel. Tartus tegutses…
-
Horror-tõlkijate pealetung
Alustuseks üks mälupilt möödunud suvest. Läksin kinno vaatama „Jane Austini tõrjutud tundeid”. Film oli täiesti vaadatav, ometi lahkusin rahulolematult, sest tõlge hakkas rohkem tähelepanu endale tõmbama, kui see ühe filmi…