Keel

  • Uku Masingu keelest¹

    Uku Masingu keel on igal juhul imelik. Lause ei jookse ootuspäraselt. Harjumatul lugejal võib hooga asja kallale asudes tekkida kahtlus, et tekstis on ehk mingi trükiviga. Aga tagasi võttes ja…

  • Kaplinski piinamise eelnõu

    Ajalugu muidugi ei kordu. Kevadel meenutas Elsa Pajumaa Sirbis (24. IV) Eesti (tollal veel NSV) uue aja esimese keeleseaduse sünnilugu 1988. aastal. Toona oli tegu ühega tähtsamatest poliitiliste sündmuste-otsuste hulgas.…

  • Keeleseaduse eesmärgipärasus

    Keeleseaduse mõte on hoida eelkõige avaliku suhtluse ehk teabe- ja ametikeel selge ja otstarbekana, mitte ilukirjandust või esseistikat „kroonukeelestada”.        Ükski seadus iseenesest ei aita ühiskonnal toimida, kui seaduse mõtet ei…

  • Vanaemade kool

    Täna algab Vastseliina kihelkonnas Oraval 21. Kaika suveülikool. Küllap on neist kahe aastakümne jooksul Sirpides ennegi juttu tehtud. Kas võru liikumises on aga midagi uut? Peamine muutus on see, et…

  • Veidi valge härja juttu

    Valgõ härg. Kats tosinat seto jutust (ja üts viil liisna). Seto- ja kiräkeelitside pildikirjuga DVD. Kokko pand´ Risto Järv, toimõndanu Paul Hagu ja Risto Järv, Pille Niine kujundus, Juka Käärmanni…

  • Miks õppida eesti keelt?

    1. Igaüks, kes tegeleb aktiivselt eesti keelega, on ühel või teisel viisil olnud küsimuse ees, miks peaks üldse eesti keelt õppima. Veidigi kõrgema keeleoskuse taseme saavutanult küsitakse: mis, te oskate…

  • Kes leiutas hoomamatu populisti?

    I Kui üks mu Tallinna ülikooli kolleeg pärast pikemat USAs viibimist Eestisse naasis, oli ta üllatunud, kui kergekäeliselt ja vastuoluliselt kasutatakse Eestis sõnu populist ja populism. Ta väitis, et läänemaailma…

  • Elavaid keeli õpitakse ühiskonnas

    Ilse Lehiste on rahvusvaheliselt tunnustatud lingvist, kelle uurimisteema on foneetika ja fonoloogia. Hamburgi ülikoolis on ta saanud filoloogiadoktori kraadi ja Michigani ülikoolis kaitsnud doktoriväitekirja lingvistika ja eksperimentaalfoneetika alal, Essexi, Lundi,…

  • Uus keeleseadus tegemisel

    1995. aasta keeleseaduse vastuvõtmisest saadik on Eesti keeleolukord põhjalikult muutunud. Nii seda kui ka eelmist, 1989. aasta keeleseadust on avalikkus pidanud muulastele surve avaldamise vahendiks, sest peamiseks ohuks eesti keele…

  • Keel vajab lugupidamist

    Kõne Eesti Rahvusraamatukogu VII emakeelepäeval „Kas keelt saab taltsutada?” 12. III 2009 Jossif Brodski (Joseph Brodsky): „Keel on meie saatus.” Ulrich Wickert, Saksamaal armastatud raadio- ja telekommentaator: „Keel oli ja…

Sirp