Keel

  • Delfi kommentaaride keelest

    Delfi kommentaarid on üks huvitav teema, mille kohta on tavaliselt igal aktiivsemal eestimaisel Interneti-kasutajal midagi öelda. Ütlemisi on seinast seina: kellele neid kommentaare üldse vaja on, peldikusein või rahva hääl…

  • Terviseamet. Vahest ikka tervishoiuamet?

    Terviseameti kohta on sotsiaalministeeriumi kodulehel neli sõnumit. Tsiteerin neid valikuliselt: „Ministeerium saatis e-õigusesse seaduse eelnõu, millega liidetakse Tervisekaitseinspektsioon, Tervishoiuamet ja Kemikaalide Teabekeskus”, sellega „koondatakse ühte asutusse valitsemisala erinevate asutuste vahel…

  • TEOD: Sirje Nilbe

    Sirje Nilbe , „Eesti märksõnastiku” programmi juhte, Eesti Rahvusraamatukogu normandmete osakonna juhataja-peaspetsialist, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing on kuulutanud teadusraamatukogude 2009. aasta teoks „Eesti märksõnastiku” (EMS), mille tegemist juhtisite koos Tiiu Tarkpeaga.…

  • ÕS {koheselt} — kohe

    Üks õigekeelsussõnaraamatu ülesandeid on hinnata keeles laialt kasutusel väljendeid ja soovitada vajaduse korral nende asemele ladusamaid või täpsemaid sõnu. Paraku on sõnaraamatu maht piiratud ja seetõttu ei ole võimalik ebasoovitavate…

  • Meediakeele reguleerimisest

    Sõnavõtt ajakirjanduskeele seminaril 28. IX 2009Veel kümme aastat tagasi uskusin ma, et ajakirjanduskeelt on võimalik väljastpoolt reguleerida. Aastatel 2001–2002 analüüsisin haridusministeeriumi tellimusel eesti ajalehtede keelekasutust ja kirjutasin uuringu kokkuvõttesse: „Avalikus…

  • Pealelend

    JAAK VILLER, HTMi keeleosakonna juhataja, milline saab uue keeleseaduse olemus põhimõtteliselt olla? Kas ja kuidas hakatakse seadusega mõjutama ajakirjanduskeelt? Nii nagu iga seaduse puhul seisis ka keeleseaduse komisjon valiku ees,…

  • Uue keeleseaduse tulemine

    Uue keeleseaduse vajaduse tõstatas Eesti keelenõukogu, kes rõhutas „Eesti keele arendamise strateegias (2004–2010)” selle ühe eesmärgina: „aastaks 2010 peavad peamised avaliku keelekasutuse valdkonnad olema valdavalt eestikeelsed, kasutatav kirjakeel peab olema…

  • Teod: „Eesti keele seletav sõnaraamat”

    Margit Langemets, Eesti Keele Instituudi sõnaraamatute peatoimetaja, „Eesti keele seletav sõnaraamat” on teise, täiendatud ning parandatud trükina ja kuue(kõva)köitelisena septembri algusest müügil. Milles on seisnenud täiendused ja parandused? Võrreldes esimese…

  • Üts’ kergegene märgütüs kagupoolsest isikunimepruugist

    Pärast äsja saadud sovetipassilaualikku nimekõrvakiilu kelleltki (ise vist head soovinud) munitsipaalametnikult sattusin ühel istungil sirvima laual olnud Setomaa rahva lehte (… Rahva Lehte?) ning üllatusin, kui soojadmõnusad võivad riigikeele normi…

  • PEALELEND:

    Külli Habicht , eesti vana kirjakeele uurija Kas Uku Masing teeb „tobedale pastorile Heinrich Stahlile” liiga, kui väidab, et nii enne kui pärast teda on eesti keelt paremini osatud ja…

Sirp