Keel

  • Täismineviku vägi

    Täismineviku vägi
    2015. aasta Wiedemanni keeleauhinna pälvis Leelo Tungal „aastakümneid kestnud oskusliku sõnaseadmise eest rohketes algupärastes ja tõlkelistes luule- ja proosateostes, õpetajatöö ning eesti keele õpperaamatute eest, Hea Lapse toimetamise, laulupeoidentiteedi kujundamise ja „seltsimees lapse“ meenutuste eest“.

    On tore, et selle aasta Wiedemanni auhinnaga tuletatakse jälle laiemalt meelde seda, et keel ongi inimene ise, tema minevik, olevik ja tulevik. Kogu „Täisminevik“ nimiluuletuses (2007) olete luuletanud keele grammatilistest…

  • Oma rahvale pühendatud elu

    Zinaida Strogalštšikova, Eesti Vabariigi president autasustas teid äsja Maarjamaa risti V järgu teenetemärgiga. Olete etnograaf ja Venemaa vähemusrahvuste õiguste kaitsja, vepsa rahvusliku liikumise eestvedajaid 1980ndate keskpaigast, viimased 25 aastat Vepsa…

  • Vastulause

    Tere, Mati Hint! Eelmises Sirbis ilmunud loos „Eesti Nokia – negatiivne sünergia” kirjeldad Sa oma kogemust Eesti ajakirjandusega ning tood „Vasara” saate negatiivse sünergia näiteks. Kui see konkreetne saade Savisaare kujutamisest…

  • Wikipediast, soome-ugri keeltes

    Meie setode identiteet aina tugevneb, soome-ugri kultuuripealinna augi on sel aastal teatavasti Obinitsale osaks langenud. Soome-ugri keelte kõnelejaskond Venemaal aga väheneb ähvardavalt kiiresti. Eriti kiiresti langeb emakeeleoskuse tase noorte seas.…

  • Aastal 2014 teisenes Eestis keelepoliitiline reaalsus

    Lõppeval aastal muutus suuresti keelepoliitiline reaalsus: sai selgeks, et võimas idanaaber on valmis sõjaliste meetmetega laiendama venekeelset mõju- ja meelsusruumi. Ilmus välja inimesi, kes nõus naabri maha lööma – ikka selleks,…

  • Kuidas on Eestis sisustatud „lõimumine”?

    Kultuuriministeerium, kes vastutab ametkonnana lõimumise eest, on määratlenud lõimumise nii: „Lõimumise ehk integratsiooni eesmärk on soodustada olukorda, kus Eestis elavate teiste rahvaste esindajatele ja eestlastele on tagatud sidus ja tolerantne…

  • Oi, kas jälle üks (eestlaste) keelevahetus?

    Ukrainas ei ole segased lood üksnes poliitilise identiteedi ja hoiakutega, ka keelesituatsioon on seal mitmepalgeline. Mäletan, et sulle kui sotsiolingvistile ei meeldinud päris 6. juuni Keele Infolehes ilmunud Ilja Magini…

  • Oi, kas see on enam eesti keel?

    Aili Künstler: Täna peetakse Tartus X muutuva keele päeva. Jah, keel muutub, ka kirjakeel (uues eesti keeles: keele suhtes on täheldatav muutumine; keel on muutuv) – ja väga kiiresti. Seda olen…

  • Oi, kas nii on ikka sobilik öelda? ehk Setud või setod?

    Aili Künstler: Sotsiaalpoliitilise tagapõhjaga sõnavaraga ringikäimine on küllalt keeruline asi: rassi, rahvuse ja murdetaustaga seonduv allub parasjagu puhuvatele tuultele kui pilliroog, Euroopa Komisjoniski. Alles see nõukogude ajal oli, kui tõlkekirjanduses…

  • Ideoot ehk Kui ortograafia kipub tegutsema tõlkija eest, saab abi internetist

    Täna on Euroopa keeltepäev ja 30. september tõlkijate kaitsepühaku Püha Hieronymose päev. Siinkohal pisut sellest, kuidas tõlkida suuri klassikuid õhtuti mõnusalt mööda netifoorumeid surfates. Oletame, et tõlkija võtab ette eksperimendimaia…

Sirp