Kõigepealt pisut minu rahva lähema ajaloo kaja. 1920. aastail asustas 130 000 kuni 140 000 luterlasest ingerisoome põlluharijat Leningradi oblasti ehk ajaloolise Ingerimaa 900 küla, moodustades küllalt homogeenseid asustuspiirkondi. Paranoilisel sõjalis-strateegilisel ettekäändel…
Iga rahva kultuuri kuulub laul, tants ja pillimäng elu loomuliku osana. Setode igapäevaelus on laulmine olnud nii tavaline ja iseenesestmõistetav oskus, et selle traditsiooni kadumise võimalust ei osanud külaühiskonnas keegi…
Vestlesin kirjanike Elin Toona (sünd 1937) ja Helga Nõuga (sünd 1934) viimase kodus Tallinnas 12. juunil. Mõlemad põgenesid Eestist lastena 1944. aastal ja kasvasid üles hoopis teises kultuuris ja ühiskonnas: Toona Inglismaal, Nõu…
Viimasel ajal on liivi keel ja kultuur leidnud palju kajastamist, Eesti Looduse viimane kaksiknumbergi on täielikult pühendatud liivlastele. Vadja keelega seotud üritusi on olnud vähem, aga teadlasi jätkub nii Eestis…
Juunis tähistatakse Ojati (vps Ajät´) jõe ääres Vidlas vepsa Elonpu (Elupuu) püha. Esimest korda peeti seda Vidlas ehk Vinglas Leningradi oblastis (nii ta on: linn on Peterburi, oblast Leningradi) 1987.…
Lähenemas on komi kirjakeele päev 17. mail (tähestik loodi 1372. aastal), aga enne kui läheme komi keele olukorra juurde, tuleks kirjelda lühidalt, kes on komid ja kus nad elavad. Nikolai…
Ersa ja mokša keele aluseks on ühismordva keel. Mordva, ersa ja mokša sõnatüved võivad pärineda indoeuroopa keeltest, kusjuures sõna mordva on allikates kasutatud varem (VI saj) kui sõnu ersa ja mokša…
Loomulikult ei saa ega tohigi (see veel puudub!) kedagi kohustada eraelus kasutama mingit keelekuju, olgu see paikkondlik keel või normikohane kirjakeel – soovitada muidugi saab. Kirjakeele soovituslik norming tundub küll nonsensina,…
14. märtsil tähistame Eestis juba XX emakeelepäeva. Kuna emakeel seostub paljudele eeskätt murdekeelega, siis tuleb juttu selle ühest kõige toekamast koguteosest, murdesõnaraamatust. Suurest rahvakeele sõnaraamatust, mis sisaldaks kogu eesti sõnavara,…