Keel

  • Mõistestik korda, terminivara otstarbekaks

    Emakeelepäeva eel on kohane meenutada, et eriti just teaduslik mõttetöö vajab loogiliselt selget mõistesüsteemi, kus iga mõiste on määratletud nii, et nähtub selle sisuline seos ülemmõiste ja naabermõistetega. Mis tahes…

  • Nimi, ka kohanimi, on võimu atribuut

    2016. aastal pälvis F. J. Wiedemanni keeleauhinna EKI vanemleksikograaf Marja Kallasmaa oma tööga kohanimede talletamisel ja neisse kätketud ajaloo uurimisel. Tema huvi ei ole raugenud: „Pärnumaa Urumarja küla nimi näib olevat…

  • Kas teadustöö resümee keeleline vorm peab olema isetekkeline?

    Teadusteave on Eestis kättesaadav ennekõike ingliskeelsena ja eesti keeles valdkonniti eri mahus. Kirjalik akadeemiline väljendusoskus avaldub kõigepealt doktorandi väitekirjas, mille too on kirjutanud aeganõudva, mitmekülgse ja põhjaliku protsessi tulemusena. Sellega…

  • Keeleaasta 2016

    Keeleteema koalitsioonilepingutes. Eelmise ehk Eesti Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Isamaa ja Res Publica Liidu koalitsioonileppe (2015–2016) mõnedki peatükid (13, 15, 17 jt) sisaldavad üsna üksikasjalikult eesti keele arendamise ja õppimise-õpetamisega seonduvaid…

  • Eesti tunded

    Ene Vainiku sõnaportreede raamatut „Eesti tunded“ on mõnus lugeda. Raamatu pealkiri oleks võinud olla ka „Kuidas eestlane oma tunnetest räägib“. Iseküsimus on, kui paljud meist tunnetest ja eriti oma tunnetest räägivad…

  • Soome-ugri rahvad venestuvad ka Eestis

    Homse hõimupäeva künnisel on kohane meenutada, et Eestis on läbi aegade elanud soome-ugri rahvaid ja kõneldud nende keeli. Paraku peab tunnistama, et viimastel aastakümnetel on siinsed soomeugrilased olnud Eesti venekeelse…

  • Kuidas tuli õ-täht eesti kirjakeelde?

    Eestikeelset kirjasõna loome me ladina alfabeedi abil. Eesti tähestikus on lisaks ainulaadne õ märk, milles avaldub omamoodi meie eripära teiste lääne kultuuriruumi rahvaste seas. Miks ja kuidas õ meie tähestikku…

  • Terminal konteineris või konteiner terminalis

    Võõrsõnadel on komme nimetavaliselt liituda ka siis, kui selleks pole keelelist põhjust, on kirjas keelenõuande lehel. Minu paneb sageli muigama sõna „konteinerterminal“, mis toob silme ette konteinerterminali ehk terminali, mis…

  • Lõbulaevaga elumere lainetele

    Inimestele kõige südamelähedasemaid ja arvukamaid laevu on ikka nimetatud lõbusõidulaevadeks, eeskujuks ilmselt ingliskeelne pleasure craft. Ehk on sõnavalikul oma mõju olnud ka ahtripingi pikkusel, millest oleneb, mitu sõpra mahub kaassõitjaiks – mida…

  • Kiirlaevalaineid ei tee enam kiirlaevad

    Veel üsna hiljaaegu võis ajalehtedest lugeda kiirlaevalainetest, mis pidid purjelaudureid rõõmustama ja väikelaevnikke hirmutama. Võiks arvata, et ime küll, sest juba kaheksa aastat pole Eestis ühtki kiirparvlaeva, mis tekitavad oma…

Sirp