Värvikad tegelased ja võimas kirg, ränki takistusi ületav elujõud ja seebiooperlik süžee on koondatud üheks kirevaks tervikuks, kuid sedapuhku raugemalt, tasasemalt, vaagivamalt.Mängufilm „Murtud embused” („Los abrazos rotos”, Hispaania 2009, 127…
„Pangarööv” areneb nagu segaduses aktsiaturg: stseenid, mis järsu hooga alla kukuvad, vahelduvad kandvamatega. Film hüpleb dramaatika, olustikulise, literatuurse ja kerge absurdi vahel. Mängufilm „Pangarööv” (Filmivabrik 2009, 93 min), režissöör Andrus…
Kui me ei soovi just oma pead maa alla pista, siis peame tõdema, et islamimaailm oma perekonna- ja seksuaaleetikaga laieneb hoogsalt, haarab meidki.Lühimängufilm „Krantsid”/„Løshunder”/ „Strays”, (Alexandra Film – Eesti ja…
See punakas uks on Laia tänava pool tänaseni näha, peaaegu Suurtüki vastas, kõrval sama punakas raudvärav hoovi, küllap autodele. Kobistame kambaga väiksema ukse kallal, on hommik, paberite järgi 1971. aasta…
Kuiv, tuim ja leige „Septembrinumber” ei sobi väärtfilmide kinno.„Septembrinumber” on film kannatlikule inimesele, kes tahab uskuda, et tegemist on huvitava, inforikka ja hea filmiga. Filmitegijatele on aga takistuseks saanud see,…
Lars von Trieri „Antikristus” on just seda sorti film, mis nagu oleks rubriigis „peab nägema”, aga mille edasilükkamiseks leiab kümneid ettekäändeid. Reedeõhtuseks peo käimalükkamiseks on see enam kui kohatu, seltskonnas…
„Püha Tõnu kiusamine” on ebamugav film suuresti just seetõttu, et headuse otsimine ei too kaasa kübetki rõõmu, vaid kasvava piina.Veiko Õunpuu uus film „Püha Tõnu kiusamine” juhatatakse sisse Dante tsitaadiga.…
Oleme Tallinnfilmi helisaalis neljakesi: Olga Lauristin, Alma Vaarman, režissöör Vladimir Karasjov ja mina. Aeg võiks olla septembrikuu 1968, kui linale läheb poolvalmis „Pööripäev”, Karasjovi dokfilm 1940. aasta juunipöördest. Vanad kommunistid…
Trier on ikka näinud tõsist vaeva, et tuua leigeks muutunud filmikunsti midagi vapustavat ja võigast. „Antikristus” on mõjuv ja vastik film, mis jääb kindlasti meelde ning millest kirjutatakse ja mida…
Kui lugesin Peeter Piiri arvustust Shane Ackeri nukufilmi „9” kohta (25. IX Sirbis), polnud animatsiooni ennast muidugi veel näinud. Seetõttu mõjus tema küberpunklik ning lapsesilmset maailmakaemust rõhutav arvustus täitsa asjaliku…