Elurikkus – Kliima
-
Kas noored puud kasvavad kiiremini?
Eesti Metsaseltsi artikkel „ÜRO kliimateadlaste raport: metsandus aitab leevendada kliimakriisi“1 tekitas mõningast diskussiooni: Aleksei Lotmani „Metsasõnumite tõlgendamise nõksud“,2 Rainer Kuuba „Kuidas puiduga kliimat veel kuumemaks kütta“3 ja metsaseltsi kriitikale vastav…
-
Metsa ruumiline planeerimine viib koostööle
Istun kenal päikeselisel kevadpäeval kodukontoris arvuti taga. Aknast paistab männimets, kaugemalt metsa tagant kostab masinamüra. Linna piiri taga naabervalla metsas tehakse uuendusraiet. Minu maastikupildis saavad ja jäävad sealsed lageraielangid tühikuteks,…
-
Keskkonnakriisi küpsetamine
Käesolevas kriisis on püütud leida keskkonnaalast positiivsust. Kodudesse peitunud inimkonna tõttu võivad linnud sel aastal tõesti paremini pesitsetud saada ja metsloomad laiendada oma tavapäraseid liikumisradasid. Kuigi Veneetsia kanalites nähtud delfiinid…
-
Maailmale kõige suuremaks ohuks peetakse ekslikult kliimasoojenemist
Anto Raukas, Arvi Liiva ja Arno Arrak on oma ala kogenud teadlased, keda peale pika karjääri seob veel üks veendumus – nad eitavad globaalset kliimasoojenemist või vähemasti inimtekkelist kliimasoojenemist. Arrak…
-
Riigimetsad kümme aastat pärast riigikontrolli auditit. II osa
Kui eelmise nädala artiklis sai näidatud, kuidas riigimetsades on raieintensiivsus kasvanud suuremaks, kui see on olnud kogu möödunud saja aasta jooksul, siis selles artiklis on välja toodud andmed, millest nähtub,…
-
Riigimetsad kümme aastat pärast riigikontrolli auditit. I osa
2010. a avalikustas riigikontroll auditiaruande riigimetsade majandamise jätkusuutlikkuse kohta.1 Auditi tulemusena selgus, et kui Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) jätkab lageraiete tegemist samamoodi nagu RMK oli raied kavandanud 2010. aastaks, siis…
-
Et metsaraiet ei juhiks robot
Väärtusel on mitu palet ja mitu mõõdet, ja väärtusi võib ka mitu olla. Väärtuse(d) kujundab inimene, loodus ei kategoriseeri – väärtuslik või mitteväärtuslik. Fred Jüssi on kunagi öelnud, et vääriskala…
-
Miks ja kuidas reguleerida eksootiliste loomade kaubandust?
Teadaolevalt on Euroopas üle 300 miljoni lemmiklooma, kelle hulgas on nii imetajaid, linde, roomajaid, kalu kui ka kahepaikseid.1 Suurele osale neist ei suuda me pea kunagi pakkuda loomuomaseid elutingimusi. See…
-
Kas tunned suutmissurvet?
Ingliskeelne termin ableism, mida saab tõlkida nii puudevaenulikkuseks kui suutmissurveks, rõhub vähemalt kahte isikute gruppi. Ühte neist kuuluvad mitteinimloomad ja teise puuetega ehk erivajadustega inimesed. Suutmissurve kuulub nähtusena samasse gruppi…
-
Metsapesu
Kliimapääste ja elurikkuse kao uus reaalsus nõuab mõtete väljendamiseks ka uusi mõisteid. Süsinikuneutraalsus, kliimaneutraalsus, soolareaktor ja heitmed. Lennuhäbi ja planeedipilastamine. Ökoärevus ja rohepesu. Kusjuures oma keel kujuneb mõlemal poolel, nii…