Sotsiaalia

  • Meie rahvusliku- ja globaalajaloo vahel ei ole süvaolemuslikku vastuolu

    Vahetult pärast seda, kui olin nõustunud sarjas „Gigantum Humeris“ ilmunud Sebastian Conradi globaalajaloole pühendet õpperaamatut retsenseerima, ilmus osalt samade teemadega tegelev intervjuu Marek Tammega (Sirp 15. III). Muu hulgas küsib…

  • Kui tindimerel möllab torm

    Halloo, Toompea! Ajakirjandust rünnatakse. Ma tean, et seda ei tee põhiseadusliku riigivõimu institutsioonid ega isegi mitte erakonnad, vaid üksikud kehva kasvatusega inimesed, kes ei oska registreid valida. Parlament, valitsus ega…

  • Kleepige see luuletus harvesterikabiinidesse

    Nad saabusid aprillikuu viimasel päeval. Nagu ikka reisilt tullakse: kohvrid musta pesu ja taskud vidiitkaarte täis. Veidi ärevalt kõõlusid nad aampalgil, tunnistasid rehetuppa kogunenud külalisi ja kuulasid: Olõ viimäne vana…

  • Revolutsiooniline deklaratsioon

    Eelmisel nädalal võttis Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu aastakoosolekul vastu deklaratsiooni. Et viimati juhtus midagi sellist kaksteist ja enam aastat tagasi, tuleb avaldusse tõsiselt suhtuda. Napilt viiest punktist koosneva ülilakoonilises stiilis…

  • Jumalaema kultusest ja konkubinaadist

    „Maarjamaa“ päritolu peaks olema tuttav igale eestlasele, kuid põhjuslikud seosed, mille tõttu nimi ilmunud, nii üldtuntud ehk pole. Need saab esitada väga lühidalt ja kokkuvõtlikult: XIII aastasada, kõrgskolastika võrsutaja, märgib…

  • Isegi tõde võib tahta tunda

    Kogumik koondab 2017. aastal 13. Eesti filosoofia aastakonverentsi kõnelusi, mille keskmes oli tõejärgsuse (ingl post-truth) mõiste. See saab kohe alguses Oxfordi sõnaraamatu abil defineeritud mõistena, mis „käib asjaolude kohta, milles objektiivsed faktid…

  • Sõnavabadusest ajuvabaduseni

    Sõnavabaduse viimase aja seisust kõneldes võib eristada kaht suurt etappi: sõnavabadus enne internetti ja ühismeediat ning pärast seda. Käsitlen ühismeediana ka meediaportaalide kommentaariumi – on ju see samuti mingite gruppide…

  • Lõimumise lõputu õud

    On omamoodi sümboolne, et Eesti arengut lähikümnendil määravad rajajooned märgitakse maha ajal, mil riigi poliitiline võim on pikemal pausil. Parlament ja valitsus tegelevad veel mõnda aega iseendaga ehk protseduuride, mehitamise…

  • Inimeste profileerimise uus tase: ülehomme teame sinust kõike

    Shanghai eeslinn, kiirustav naine läheb vales kohas üle tee. Foori külge kinnitatud näotuvastustarkvaraga liikluskaamera teeb kindlaks tema rikkumise ning võrdluses andmebaasiga ka tema isiku ja valjuhääldi käsib tal kohe tagasi…

  • Eesti on saja tuhande valvekaamera maa

    Ka Eestis kogub keerulisem andmetöötlus hoogu, analüüsiks kasutatakse moodsamaid meetodeid ning kasvab ajakohaste jälgimissüsteemide arv. Andmehulgad ja tehnilised võimalused kasvavad nii kiiresti, et seadusandlus ja regulatsioon ei suuda enam sammu…

Sirp