Sotsiaalia
-
Magus elu tegelikkusest neoliberalistlikus Eestis
30. I Eesti Päevalehe online-uudises ütleb Andrus Ansip selge sõnaga, et töölepinguseadus väljendab Reformierakonna poliitilist tahet! See väide annab Maret Maripuu puu taha läinud afäärile hoopis teistsuguse värvingu. Niisiis, tuleb…
-
Eesti esimene keeletehnoloog
Mõte Johannes Aavikust kui keeletehnoloogist ilmus uuesti kuhugi ajukäärudesse, kui vaatasin Anu Lambi tudengitega 2006. aastal lavastatud „Keeleuuenduse ∞ kurvi”. Noor näitlejatar proovis publiku peal läbi kõikvõimalikud Aaviku veenva valemi…
-
Mineviku jutustused – perestroika Pandora laegas
Sergei Tšernov. Red NEfertiti. internet Kujuta ette pimedat, tolmust pööningukambrit, kus lõputult organiseerimata kuhjasid joonistusi, lõuendeid ja plakateid, kaste ja slaidiarhiive, negatiive, fotosid, 8,16 ja 35mm filme, videoid, kassette, raamaturiiuleid,…
-
Külma sõja jäist hingust tundsid ka eestlased
Pärast II maailmasõja lõppu seisid sõja võitjad uudsete probleemide ees: Lääne-Euroopas oli mitmemiljoniline ja paljurahvuseline sõjapõgenike mass ning lääneliitlaste kätte olid sõjavangi sattunud Saksa armees N Liidu vastu sõdinud Kesk-…
-
Tallinna Linnaarhiivi varakamber
Selle aasta Tallinna päeva (15. V) kultuurisündmuste kava pakkus linlastele muu hulgas võimaluse külastada Tallinna Linnaarhiivi varakambrit: nii nimetab arhiiv oma vast avatud püsinäitust. Välja on pandud Tallinnas XIII…
-
Mis on õnn?
Kuivõrd isikliku rahulolu saavutamist peetakse tänapäeva inimese ülimaks eesmärgiks, on sellealased uurimused väljunud puhtalt isiksusekeskselt tasandilt ühiskonna, majanduse ja ka poliitika sfääri. Mis võiks erutada majandusteadlasi rohkem kui võimalus rakendada…
-
Naised poliitikas ja parem maailm
Pilk Põhjamaade suunast
-
Iseseisvuse metakeel
Tegelikult võiks meie uues iseseisvuses panna järele mõtlema iga asi, sest meie keskel ja ümber ei ole midagi nii väga iseenesestmõistetav. Ilmselt tuleb koguni seletada, missugused asjad peaksid olema…
-
Semiootika teelahkmel. Greimast meenutades
-
Võru keel eesti keele arendamise strateegias
Eesti ühiskonna juhid peavad julgema viimaks tunnistada ja tunnustada seda, mis on avalikus sõnas juba ammu kõlanud ja omaks võetud: peale eesti keele on Eestis olemas ka võru keel.