Sotsiaalia

  • Eesti keele õpetamisest Krimmis

    Milline keel on maailmas kõige kaunim? Võimalikke vastuseid on palju, kuid akadeemik Paul Ariste arvates on igale inimesele kõige ilusam ja parem tema emakeel. Milline võõrkeel on kõige-kõige? Millise võõrkeele…

  • Eh, elu?

    Minu vanaisa oli eluajal rõõmsameelne ja tasakaalukas mees, kes leidis ka igas ebameeldivas olukorras midagi head, lohutas ja sisendas lootust. Kõrges raugaeas suutis ta siiski vaid kurvalt pead vangutada ja…

  • Ristküsitlus

    Tiit Hennoste suhet kirjandusteadusse iseloomustab kirglik iha meetodi järele. Tiit Hennoste ?EUROOPLASEKS SAAMINE. KÕRVALKÄIJA ALTKULMUPILK. ARTIKLEID JA ARVAMUSI 1986 ? 2003?. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2003, 319 lk.

  • Igavesti taastulev filosoofia

    Soome imelaps kutsub meid entsüklopeediates tuhnimise asemel filosofeerima Pekka Himanen, HIMeros.Tõlkinud ja kommenteerinud Kalle Kurg. Valgus, 2003. 344 lk.

  • Mama Africa

    Kas Aafrika Liit päästaks Aafrika? Kas Aafrika Liit lahendab Lõuna-Darfuri kodust välja aetud perekondade mured? internet

  • Teod

    Aare Pilv, koostad ?Eesti mõtteloo? sarja valimit Madis Kõivu esseedest. Millistest printsiipidest lähtud?

  • Madalmaade kunsti madal taevas ja avar horisont

    Ernst Herman Schlichting (1812 ? 1890). Talupoja pulm Liivimaal Valmiera lähistel. 1842. Õli lõuendil. stanislav stepa?ko Hollandi ja flaami vana kunsti näitus ?Madal taevas, avar horisont. Madalmaade kunst Eestis? väliskunsti…

  • Reeglistatud kirjakeele kaitseks

    Olen veendunud, et kõikvõimalikud jututoad ja reeglitest ahistamata veebiavarused on üks keele muutumise imeväärne avaldumisvõimalus. Ent inimesed ei peaks ennast ilma jätma ka võimalusest teha end teistele arusaadavaks selgelt ja…

  • Võime olla õnnelikud, et Jumal lõi Lotmani ja Tartu

    Folklorist Vilmos Voigt: „Eesti muinasjuttudes on vähe pärisnimesid. See tuleneb tõigast, et eestlastele anti perekonnanimed suhteliselt hilja”.

  • Kõrghariduse massistumine ja mcdonaldiseerumine

    Kuigi ülikoolid on oma alguse saanud keskajal, võib traditsioonilise ülikooli hiilgeajaks lugeda XIX ja XX sajandit. Eriti kiiresti hakkasid ülikoolid arenema pärast Teist maailmasõda, mil ülikooli ülimat missiooni hakati seostama…

Sirp