Tõejärgsus, võltsuudised, emotsioonide ja veendumuste prevaleerimine faktide ees, traditsioonilise meedia allakäik, kognitiivset kallutatust ja infomulle soosivad kõlakambrid, internetikeskkonnad ja -kanalid. Teaduspesu ja teaduse eitamine, info- ja propagandasõda ning inimeste…
Eestis kurdetakse üha enam mõõduka parempoolse poliitika vähesuse üle. Üks äsja esile kerkinud Isamaa-sisese Parempoolsete ühenduse eestkõnelejaid on näiteks öelnud: „Siiani edu toonud parempoolne poliitika hakkab Eestis vähikäiku tegema. Ei…
Enneolematult soodsad võimalused odavalt informatsiooni levitada tähendab info selekteerimise vajaduse muutumist samavõrra oluliseks. Ajalooteaduse puhul tähendab teabe selekteerimine hoolikat allikakriitikat. Vastasel korral saame hulga omavahel võistlevaid narratiive, mille puhul ühe…
Ma ei olnud Supilinna nimest enne eriti mõelnud. Teadsin, mida selle kohta tavaliselt teatakse. Et nimi tuleneb tõenäoliselt asjaolust, et selles piirkonnas on hulk tänavaid, mis on nime saanud supis…
Kui Nürnbergis lähiminevikust kokkuvõtteid tehti, siis üks surmamõistetuist, ajalehe toimetaja Julius Streicher peatunud hetkeks oma maise teekonna lõpul ameeriklaste rühma ees ja käratanud, et kord poovad bolševikud neidki. Aga hoolimata…
Impeeriumid on halvad, kuna nad suruvad maha nii sotsiaalseid kui ka tehnoloogilisi uuendusi. Konkurents riikide vahel on hea, kuna soosib mõlemat. Teekond moodsa maailma jõuka heaoluühiskonnani koos demokraatia ja õigusriigiga…
Kui Catherine Nixey raamat oleks eesti ilukirjandusteos, siis oleks selle avalause ilmselt järgmine: „Kui humanistid antiikmaailma pärandit päästma jõudsid, olid kristlased oma hävitustöö juba lõpetanud“. Teose 2017. aastal kirjastanud Macmillani…
Raimo Pullat, Tõnis Liibek, Oma alma mater’it otsimas. Enne Teist maailmasõda Euroopa tehnikakõrgkoolidest võrsunud insenerid ja arhitektid. Estopol, 2020, 446 lk. Eesti kultuuri- ja hariduslugu kujutledes oleme harjunud mõtlema kirjanikele…
Maailma haaranud pahameel monumentide suhtes ning nende kukutamine näikse kuuluvat rohkem sümbolite kui kunstivalda. Sõda peetakse sümbolite ja märkide mäletamise ning nende aktsepteerimise pärast, mitte monumentide endi kunstilist loogikat silmas…
Nüüdisaja tuntuim teadlane Stephen Hawking arutleb raamatus „Universum pähklikoores“ muuhulgas ajarändude võimalikkuse teemal. Kuigi nende tõenäosus on äärmiselt väike, üks jagatud arvuga, milles kümnele järgneb triljon viiendas astmes nulli, siis…