Biograafiaga seostub kummaline paradoks: ühelt poolt on tegemist vaieldamatult tänapäeva ühe kõige populaarsema kirjandus?anriga, mida loeb kõige esinduslikum osa ühiskonnast; teiselt poolt on aga biograafia kõige vähem teoreetiliselt uuritud ?anr…
Krestomaatilised modernistlikud kunstiajalood toovad abstraktsionismiga kulmineerunud uue kunsti(aga ka elu)tunnetuse peamiste põhjustena välja aatomi lagunemise ja vajaduse seega revideerida senist teaduslikku mõtlemist ning tajupsühholoogia uuringud ja iseäranis Freudi psühhoanalüütilise meetod…
Pierre Bourdieu? 1998. aastal ilmunud ?La Domination masculine? vastset eestindust kätte võttes tekib kõigepealt küsimus pealkirja tõlkimisest: miks just ?Meeste domineerimine?, kuivõrd nii originaalpealkiri kui ka ingliskeelne tõlge viitavad maskuliinsusele?…
Klassikalise ja klassitsistliku kunsti ning esteetika aktualiseerumine XXI sajandi alguse kultuuris1 nõuab kunstiteaduselt ka mõisteaparaadi revisjoni ja uuendust, mis võtaks arvesse XX sajandi humanitaarias, eelkõige kunstilise teksti semiootikas saavutatut. Kui…
Intervjuu Nikolai Boteviga
Vahendaja, autori ja institutsiooni võitlus on paratamatu, kuid see peab käima kõigile arusaadavate reeglite järgi. Kava ?Rehepapist? film vändata näikse olevat küll esialgu untsu läinud, kuid päris kasutu ei pruugi…
Vikerraadiost töölt lahkuv Mari Tarand meenutab ja hindab, mis on raadios tehtud ja tegemata jäänud.
Küsimuse peale, miks Eestis ei ole seni tekkinud tugevat sotsiaaldemokraatiat, tuleb mulle meelde kaks olulisemat seletust. Mõlemad saab tagasi viia eestlase traditsioonilisele iseloomule ja eriti meie äärmuslikule individualismile. Üks seletus…
INTERTEXTUALITY AND INTERSEMIOSIS. Toimetanud Marina Gri?akova ja Markku Lehtimäki. TÜ kirjastus 312 lk. ?Intertextuality and Intersemiosis? on Tartu ülikooli kirjanduse ja rahvaluule osakonna ja Tampere ülikooli kirjanduse ja kunsti osakonna…
17. IX toimub Tartus kolmas rahvusvaheline baltisaksa kirjakultuuri sümpoosion