Sotsiaalia

  • Kuidas kirjutatakse elulugu?

    Biograafiaga seostub kummaline paradoks: ühelt poolt on tegemist vaieldamatult tänapäeva ühe kõige populaarsema kirjandus?anriga, mida loeb kõige esinduslikum osa ühiskonnast; teiselt poolt on aga biograafia kõige vähem teoreetiliselt uuritud ?anr…

  • XX sajandi alguse naiskunstnikud,totaalse kunsti propageerijad

    Krestomaatilised modernistlikud kunstiajalood toovad abstraktsionismiga kulmineerunud uue kunsti(aga ka elu)tunnetuse peamiste põhjustena välja aatomi lagunemise ja vajaduse seega revideerida senist teaduslikku mõtlemist ning tajupsühholoogia uuringud ja iseäranis Freudi psühhoanalüütilise meetod…

  • Üks eklektiline naisuurimuslik pilk Bourdieu? teosele

    Pierre Bourdieu? 1998. aastal ilmunud ?La Domination masculine? vastset eestindust kätte võttes tekib kõigepealt küsimus pealkirja tõlkimisest: miks just ?Meeste domineerimine?, kuivõrd nii originaalpealkiri kui ka ingliskeelne tõlge viitavad maskuliinsusele?…

  • Klassitsismi naas kunstiteadusse

    Klassikalise ja klassitsistliku kunsti ning esteetika aktualiseerumine XXI sajandi alguse kultuuris1 nõuab kunstiteaduselt ka mõisteaparaadi revisjoni ja uuendust, mis võtaks arvesse XX sajandi humanitaarias, eelkõige kunstilise teksti semiootikas saavutatut. Kui…

  • Ameerika Ühendriike veel ei ähvarda rahvastiku vananemine

    Intervjuu Nikolai Boteviga

  • Kunstniku ja institutsiooni vahel

    Vahendaja, autori ja institutsiooni võitlus on paratamatu, kuid see peab käima kõigile arusaadavate reeglite järgi. Kava ?Rehepapist? film vändata näikse olevat küll esialgu untsu läinud, kuid päris kasutu ei pruugi…

  • Isaga veduril

    Vikerraadiost töölt lahkuv Mari Tarand meenutab ja hindab, mis on raadios tehtud ja tegemata jäänud.

  • Eestlaste puhul on üldine umbusk riigi vastu

     Küsimuse peale, miks Eestis ei ole seni tekkinud tugevat sotsiaaldemokraatiat, tuleb mulle meelde kaks olulisemat seletust. Mõlemad saab tagasi viia eestlase traditsioonilisele iseloomule ja eriti meie äärmuslikule individualismile. Üks seletus…

  • Kristeva ja Bahtini radadel

    INTERTEXTUALITY AND INTERSEMIOSIS. Toimetanud Marina Gri?akova ja Markku Lehtimäki. TÜ kirjastus 312 lk. ?Intertextuality and Intersemiosis? on Tartu ülikooli kirjanduse ja rahvaluule osakonna ja Tampere ülikooli kirjanduse ja kunsti osakonna…

  • Faehlmann ja Hehn – 1840. aastate nonkonformistid?

    17. IX toimub Tartus kolmas rahvusvaheline baltisaksa kirjakultuuri sümpoosion  

Sirp