Sotsiaalia
-
Allah vee alla ei näe!
Niisuguse väitega põhjendasid islami mõjusfääris olevaist nõukogude vabariikidest pärit ajateenijad oma sealiha söömist allveelaeval. Kaldal jäid nad truuks koraani nõuetele. Et teised ajateenijad neid pisut narrisid, oli ka loomulik. Kuid…
-
Eco, Rushdie ja Llosa kolmteist aastat hiljem ehk Kirjaniku roll tänapäeva ühiskonnas
Umberto Ecol on välja pakkuda põhjendus, miks on kirjanikud USAs aktiivsest ühiskondlikust elust välja jäänud: Euroopas paiknevad ülikoolid ikka linna südames, Ameerikas on ülikoolid aga omaette linnakud – campus’ed, mis…
-
Pealelend
Jan Wouters,
-
Kultuur ja geopoliitika
Rein Raua vestlus Yale’i ülikooli professori Immanuel Wallersteiniga Professor Wallerstein Tallinna ülikoolis 8. märtsil 2008. aastal. TALLINNA ÜLIKOOL
-
Põhiseadus kui esteetiline objekt
Asjadel on lisaks nende argistele funktsioonidele tihti ka sümboolne tähendus. Sageli on viimane tähtsamgi kui tarbeline ning kõik inimesed elavad argielu sees ka müütilist elu, olgugi see vaid argimütoloogia. Ilmaasjata…
-
Muinsuskaitse pimesool
Keskaegse veemajanduse imetegu, Jaani seegi maa-alune lampkast ja kollektor, kaevati välja 2001. aastal. Arheoloogid tegid ettepaneku seda Rävala puiestee pikenduse garaažis eksponeerida, ent mõte laideti riigikogus maha, sest käimla näitamine…
-
Kellele on kasulikud religioossed eksiarvamused?
Religioon teeb grupist väljaheitmise lihtsamaks, muutes muidusööjate ligipääsu ühishüvedele võimatuks või väga kalliks. Eesti on tõenäoliselt maailma kõige vähem religioosne riik, kus Eurobaromeetri andmeil alla 20% inimestest usub Jumalat ja…
-
Ilmalik headusekuulutaja
Leena imetleb missikrooni. Elame ahnitsemisühiskonnas, kus igamees kraabib, küüned jõhkralt kõveras, kõik, mis saab, endale ning pälvib sel moel kaaskodanike austuse. Muudkui võetakse, võetakse ja võetakse. Olen siin resoluutselt parteiline…
-
Kongressimärkmeid. Keel ja haridus
V soome-ugri rahvaste maailmakongressi keele ja hariduse sektsiooni juhtisid mansi Svetlana Popova ja saam Nina Afanasjeva, selle tööst võttis osa 114 delegaati ja vaatlejat, kongressil esindatud 24 rahvusest sai sõna…
-
Baltikumi küsimus külma sõja ajal
Kuigi lääne suurvõimud uhkeldasid oma retoorikas õiguse ja moraaliga, ajasid nad külmaverelist reaalpoliitikat. John Hiden, Vahur Made, David Smith (toim), The Baltic Question during the Cold War, London – New…