Poliitikaga on nii, et eri põlvkonnad tajuvad seda erinevalt, toetavad eri arusaamu ja poliitilisi jõude. Isegi Eesti taasiseseisvumise perioodil, kui aeti põhimõtteliselt sama asja, suudeti tekitada terav konfrontatsioon Rahvarinde ja…
Järgmine erakondadevaheline mõõduvõtmine Eestis tuleb umbes aasta pärast. Mida vähem on aega kohalike omavalitsuste ja presidendi valimisteni, seda enam on hakanud pulbitsema Eesti poliitmaastik. Viimaste 2019. aasta valimiste ootamatu järelm…
Kogumiku koostaja Neeme Lopp käib oma saatesõnas esimesena välja võimaluse, et sellesarnane kunstiteemaline raamatuke võinuks ilmuda juba sajandivahetuse paiku, mil Baudrillard oli „Simulaakrumite ja simulatsiooni“ (ee 1999) ilmumise järel tähelepanu…
„Sallivus“ ja „võrdsus“ on sõnad, mille sisu ei ole üheselt paika saadud ega nähtavasti saadagi, nagu mitmete muudegi tähtsate mõistete nagu „õiglus“, „vabadus“, „demokraatia“ jne puhul. Seetõttu saab neid edukalt…
Jean de La Bruyère’i (1645–1696) „Inimtüübid ehk Meie ajastu kombed“ („Les Caractères ou les moeurs de ce ciècle“) ilmus esimest korda 1688. aastal ning oli sedavõrd menukas, et eluajal avaldas…
Aleksandr Navalnõi surmaheitlus oli ilmselt kavandatud lõppema teisiti. Putini kleptokraatliku režiimi suurimat kriitikut oli juba varemgi korduvalt jõhkralt rünnatud – valatud üle briljantrohelise, söövitavate ainete seguga, fekaalidega jne. Nüüdki vist…
Vassily Kandinsky (1866–1944) XX sajandi algul kirjutatud raamatuduo ilmumine eesti keeli on suursündmus, mis sobitub hästi tänavusse segaduseaastasse, mil räägitakse „uuest normaalsusest“ ja „uuest reaalsusest“ (võikad sõnapaarid, mille kasutamist võiks…
Arnold van Gennepi antropoloogiline essee „Siirderiitused“ („Les rites de passage: étude systématique des rites“ 1909) paigutub XX sajandi alguse Prantsusmaa religiooniantropoloogia kuldajastu parimate teoste hulka. Tekst ei jää seega mõjukuselt…
Aasta eest kirjutasin Müürilehes1 nõnda: „Olen üritanud juhinduda Millist, kelle arusaamad suunavad arutama teemadel, mis võivad näida selged ja lõplikult paigas. Kui me ei luba teisel oma mõtet esitada, siis on…
Ajakirjandusväljaande lugejal on õigus küsida: „Mille eest ma maksan?“ Ka ajakirjanikud peaksid ikka ja jälle mõtlema, mille nimel nad töötavad ja mille eest tasutud saavad. Lugejana ootame ajakirjanduselt kvaliteeti, mida…