Nimetamine Juri Lotmani ja Ernesto Laclau töödes Ernesto Laclau netifoto
Muutused, erinevused ja kohanemised eesti kultuuriruumis ja selle naabruses. Toimetaja Madis Arukask. Viljandi Kultuuriakadeemia, 2007. Kuidas eestlased ka oma kultuuri probleeme ei sõnastaks, ikkagi kujundab seda nii avalikult kui varjatult…
Esietenduse Estonia oli pilgeni täis ja sumises nagu mesilastaru. Rõkkav lõpuaplaus ei tahtnud kuidagi vaibuda. Saal aplodeeris püsti seistes nagu mõnel kuulsuse benefissil. Publikule etendus meeldis. Üle aastate nägin Eesti…
Vähema kui viieteistkümne aastaga on eesti keelde tõlgitud ulatuslik osa XX sajandi esinduslikumast kirjavarast. Niisugune koormus käib mis tahes lugejale üle jõu. Käsitlen kultuurina ühiskonna mentaalsust ehk vaimseid protsesse, mis…
Sõnavabaduse, ajakirjanduse vastutuse ja kompetentsuse teema pole uus, aeg-ajalt on see ikka lahvatanud. Enamasti omandab ajakirjandus siis isikustatud kuju, sageli nähakse selle taga ka kellegi või millegi karvast kätt.
Istun delfis
Meetodikeskse mõtlemise korral valib meetod ise, mis on tähtis, mis mitte. Ernst Cassirer, Keel ja müüt. Tõlkinud Margit Rennebaum. Eesti Keele Sihtasutus, 2007. 160 lk.
Perestroika tegelikke eesmärke ei suudetud sõnastada ka parteisiseselt.
Pieter Brueghel vanema „Variserid” Peeter Lauritsa tõlgenduses. Üks sõber käis külas ja rääkis Zhuangzi kohta sellise loo.
Tarmo Kulmar, Tõsilood muinasrahvastest. „Eesti mõttelugu” nr 76. Ilmamaa, 2007. 349 lk. Mida me teame tõsikindlalt Kolumbuse-eelse Ameerika vanadest kõrgkultuuridest ja nende loojatest? Sealsete põlisrahvastega, nn indiaanlastega, seostuvad paljudel meist…