Sotsiaalia

  • Salongikõlblik fragmentaarium

    Tarmo Vahter, Lennart Meri. Kolmat põlve poliitik. Eesti Ekspressi Kirjastus, 2008. 168 lk.    Esimesel pilgul on raske taibata, milleks on kirjutatud see paljude huvitavate piltidega varustatud raamat. Kui keegi on…

  • Hirm ja hääled

    Pole mingi uudis, et inimesed on võõrdunud parteidest. Põhjusi on palju. Kambakraatia, ülbitsemine, igasuguse kriitika ignoreerimine, eetikalagedus jms. Sellest on palju kirjutatud. Aga üks probleem on selline, millest mu arust…

  • Dialektika ja parallaks

    Ettekanne Tuksis 22. – 24. maini peetud Eesti filosoofia V aastakonverentsil Minu eesmärgiks siin on võrdlevalt tutvustada kahte viisi või, kui soovite, meetodit mõistete üle mõtlemisel. Me teame, et filosoofias…

  • Euroföderalistide kibedus

    Eesti kuvand ELis töötavast riigiametnikust on kena tütarlaps, kes klõbistab töögrupis sülearvutiga, kordagi suud avamata. Lubage mul eurooplasena suhtuda kibestunult etendusse, mille osaline ma ise olen. Romano Prodi 2007. aastal,…

  • Ealised iseärasused

    Juunikuus leidis või leiab aset vähemasti kaks sündmust, mille taga on tunda kollektiivset jõudu ja mille puhul võiks pateetiliselt kõnelda – ja kõneldaksegi – „rahva tahtest”. Üks neist sündmustest on…

  • Kesk-Euroopa kujutletavast geograafiast

    Simona Škrabec, Võitlustuhin. Kesk-Euroopa mõiste XX sajandil. Tõlkinud Maria Kall. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009. 200 lk.      Mõelda Kesk-Euroopast tähendab mõelda sombusest taevast ja viletsast ilmast – umbes niimoodi rääkis Kesk-Euroopaks…

  • Erakonnademokraatia päästmiskatse

    Nii pühapäeval lõppenud valimiste eel kui ka juba järel inforuumi paiskunu näitab, et infoväljas valija-poliitik-ajakirjanikekspert toimuv kommunikatsioon on jätnud ja jätab tugevasti soovida. Fakte esitatakse vähe, kui üldse, valed saavad…

  • Rahvuse või kodanike riik?

    Intervjuu läinud nädalal Eestit külastanud Timothy Garton Ashiga. Mida tähendab riigile öelda, et ta on Euroopas? Ütleme Eestile või Ukrainale? Nägin Poolas 1980. aastate keskel ajakirja, kus oli omalaadne humoorikas…

  • Heitlikku mõtteainet kultuuripoliitikast

    Eesti avalikus diskussioonis on üsna levinud väide, et meil pole sidusat kultuuripoliitikat. Kummaline niisiis, et kui ilmub mõni teos, mis pakub omakeelse terminoloogia abil välja käibel või käibele tulla võivate…

  • Kui oskaksime päriselt jutustada

    Ameerika antropoloog Laura Bohannan kirjeldab oma romaanis „Tagasitulek naeru juurde” (1966), kuidas ühes Nigeeria külas pärast rõuge-epideemiat kogunetakse jutustama ja kuulama lugusid. Esitus on väga teatraalne, jutustamisega käib kaasas tegelaste…

Sirp