Sotsiaalia

  • Vabatmees ja partei

    Ka iga vaba riigi kodanike esimene ja viimane küsimus olgu: kas meid valitsetakse või valitseme end ise? Nädalate pärast tuleb sellele jälle vastata.

  • Poolteist kuud pimeduses

    Valijate, seekord nii Eesti kodanike kui ka elamisloa alusel kohalikel valimistel hääleõiguslike elanike solvamine ja alavääristamine on alanud. Mitmel pool on näha erakondade välireklaami, ikka neid „ilusaid inimesi“, kes hüüavad…

  • Tallinna ja Pärnu kodanike lektüür valgustussajandil

    Üsna julgelt võib väita, et XVIII sajandi Tallinna eliit oli suure lugemuse ja laia silmaringiga. Die Privatbibliotheken in Tallinn und Pärnu im 18. Jahrhundert = Tallinna ja Pärnu eraraamatukogud 18.…

  • Eksiilis sõpru ei valita

    Pärast Kurest pole väliseesti asi enam endine.         Voldemar Kures, Seitsme lukuga suletud raamat I–V. Ilmamaa, 2006–2009.        Eksiilis sõpru ei valita, ühine ebaõnn sunnib nad peale, on öelnud Maurice Druon. See…

  • Lenini armastus

    Autoritaarsed võimukandjad pole tegelikult armastanud ei Nadeždat, Inessat ega Evat. Ainus, mida nad on kirglikult soovinud ja mis on pannud nad ihast värisema, on olnud võim.Raamatu „Lenini naised” autor Boriss…

  • Hirmu anatoomia

    Võim ei vaja inimesi, kes ei karda. David Vseviov, Aja vaimud. Valgus, 2009. 424 lk.       David Vseviov on võrratu vestja, erudeeritud ja vaimukas. Tal on eriline anne väljenduda tabavalt ja…

  • Sisult globaalne, vormilt pärandkultuuriline?

    Üleilmastumist peetakse üldiselt nähtuseks, mille tagajärjel moondub kohalik kultuuriline paljus ühtlaseks globaalseks püreesupiks. Niisugusele hirmule on vastatud mitmeti, muu hulgas on ka UNESCO suulise ja vaimse pärandi ja maailmapärandi nimekirjad…

  • Historiograafia kui ajaloopoliitika

    Mõned arenguloolised märkused ajaloopoliitika kohta IIEetiliselt piiramatu võimupoliitika kritiseerimine on mineviku suure historiograafia üks neid tunnuseid, mis muudab teadusliku ajalookirjutuse enese mingil käsitluse astmel või etapil ajaloopoliitika spetsiifiliseks vormiks. Tõsi,…

  • Kriitika, idiosünkraasia ja konfirmatiivsus

    Kultuuri kolmest funktsioonistMe võime kultuuri (ja siinkohal pean ma rohkem silmas seda kultuuri, mis kuulub kultuuriministeeriumi haldusalasse) liigitada nii- ja naapidi. Traditsiooniliselt on seda tehtud formaalselt ehk valdkonna- või liigipõhiselt:…

  • Keeleseaduse eelnõust. Konstruktiivselt

    Ma ei tahtnud kirjutada keeleseadusest. See, mis mul ütelda, on mitu korda ära öeldud (Urmas Sutrop, Jaan Kaplinski, Tiiu Erelt jt). Aga eelmise nädala Sirbi lugemine sundis. Alustan algusest.

Sirp