Kolmapäeval tegi kultuuriministeerium avalikuks tänavuste riiklike kultuuripreemiate määramiseks esitatud kandidaatide nimed (täisnimekirja leiab www.kul.ee uudiste rubriigist või Sirbi kodulehelt). Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest on riiklikule preemiale esitatud 27 meistrit,…
Kogumik „Vene impeerium ja Baltikum” tuletab meelde, et ajalooline mõte liigub ja areneb.Viimase paarikümne aastaga on ajaloolaste vaatenurk Ida-Euroopa paljurahvuselistele impeeriumidele suuresti muutunud. Kui varem keskenduti põhiliselt impeeriumide lagunemise poliitilisele…
Kui mitu sada või tuhat mälestist saaksime oma autode odavamate vastu vahetamisel korda teha? Küsimusele, kui korras on Eestis asjad muinsuskaitsega, andis ühe võimaliku vastuse mullu ajaloomuuseumis ja mujalgi esitletud…
Muinsuskaitsealaste investeeringutoetuste suurendamine mälestiste omanikele on muinsuskaitseametile üheks põhieesmärgiks olnud selle loomisest peale. Ameti 15 tegevusaasta jooksul on muinsuskaitse rahastamisel toimunud mitmeid olulisi muutusi. Kui 1990ndatel olid mälestiste restaureerimistoetused ainus…
Kõigile muinsuskaitseobjektidele eraldatud summa võrdub neljandikuga Pika tänava korteri hinnast. Tallinna vanalinn ja Struwe meridiaanikaar on esindatud maailmapärandi, Kihnu kultuuriruum, laulupidude traditsioon ning Setu leelokultuur maailma vaimse kultuuripärandi, Balti keti …
Neid, kes arreteeriti poliitilistel põhjustel 1944. aastast Stalini surmani ja hiljemgi, oli rohkem kui märtsiküüditatuid. Eesti ajaloost Nõukogude võimu perioodil. Koostanud Tõnu Tannberg. Ajalooline Ajakiri 2009, nr 1-2 (127-128). Sovetiaja…
Tänu N Liidu jaoks viis aastat väldanud maailmasõjale olid Nõukogudemaal kõik aastad vennad, igal aastal täitus mõnest sõjasündmusest kas 5 või 0-ga lõppev arv aastaid. Ja neil ümmargustel aastail jagati,…
Netis on ehitatud tuhandeid keskkondi. Valdav osa sureb kiiret halastussurma ja vaid nende korjused hulbivad aastaid neti avarustes. Millel on lootust ellu jääda? Paistab, et obligatoorsed on mitu tunnust.
Väikeselt rahatähelt tuttav suur mees Jakob Hurt avaldas 1871. aastal artikli „Mis lugu rahva mälestustest pidada”1. Selles ei tõsta Hurt tähtsaks mitte võimukandjaid, kaupmehi või teaduse tegijaid, vaid rahvast, inimesi…
Miks mitte tõstatada kümnete rahvaste saatusest rääkides Stalini toimetamiste kõrval ka Churchilli käitumise küsimus? Olen käinud mitmes Euroopa surmalaagris ja Kambodžasse sattunult ei jätnud ma väisamata selle pealinna genotsiidimuuseumi, milleks…