Sotsiaalia
-
Selgub kõige väiklasem
Kas tõesti on Eesti ühiskond keskeltläbi ikka veel nii tänamatu, ei oska omasid tunnustada ja hinnata igaühe panust? Vaevalt küll. Igaüks meist mõistab näiteks tuua ka mõne eriti tänamatu ja…
-
Suure õpetaja piitsahoobid
Teada on Hennoste vastuseis ajakirjanduse valgustuslikule mudelile.Filoloog Tiit Hennoste, Eesti kõige nõutumaid meediaeksperte on raamatusse „Pommikoer ja kommikoer” valinud 11 ajakirjanduseja meediateemalist teksti aastatest 2001–2009. Kõik peale akadeemilisema artikli „Ühe…
-
Kriisiaja kvaasimanifestatsioonidest
2009. aasta algusest on kriisi ilmingutega tüdimuseni täidetud meediasse justkui trükimusta kokkuhoiu mõttes ilmunud sõna „masu” ning lisandumas on üha uusi sellesarnaseid. Sõnade esiosadest loodud lühendid on kirjandusmuuseumi arhiivi kogutud…
-
Pentagoni nägu
Rajiv Chandrasekarani „Õukonnaelu Smaragdlinnas” on kriitikud hästi vastu võtnud, raamat USA okupatsioonivõimust Iraagis on ka bestselleri staatusse tõusnud ja mitmeid auhindu võitnud. Bagdadi rohelist tsooni käsitlev teos lisandub eesti keeles…
-
Pangad, kriis ja reguleerimine
Kasu erastati, kahjud langevad ühiskonna õlgadele, pankurid osutusid aga üsna tavalisteks surelikeks.Raha- ja panganduskriisi ulatus ning valitsuste rahasüstid majandusse selle tagajärgede leevendamiseks on tekitanud õigustatud küsimuse, kas niisuguste probleemide vältimine…
-
Kellele peaks meeldima eliit?
Pole enam saladus, et hoolimata uljast reformistikuvandist on Eesti riik oma sotsiaal- ja majanduspoliitika ning seadusandlusega realiseerinud üsna patriarhaalset, sotsiaalset kihistumist ja hierarhiaid soosivat poliitikat. Ja vastupidi – põhiseadusesse kirjutatud…
-
Raharalli stardipauk
Läks lahti! Tarvitses vaid valitsuse kõnemeestel avalikult rõõmustada riigi maksulaekumiste paranemise üle ja rahandusministril ettevaatamatult tähistada ära majandusmõõna lõpphetk veel tänavu, kui kiirema reaktsiooniga „eelarvelised” pistsid jooksu nõnda avalikesse ootustesse…
-
Vale vabariik
Vaja on sõltumatuid elukutselisi ajaloolasi, kes on võimelised Eesti ajalugu nägema nii ajas kui ruumis. Kõige taga oli hirm. Koostanud Sofi Oksanen ja Imbi Paju. Toimetanud Riste Uuesoo ja Maris…
-
Balti rahvaste okupeeritud identiteet
Millist lugu tahame jutustada ajal, kui sünniga kaasa antud välistav identiteet on üha rohkem out ja meie ühiskonna edukas funktsioneerimine sõltub otseselt erinevuste aktsepteerimisest?Läinud sajandi lühemad või pikemad okupatsioonid on…
-
Uut 1949. aasta küüditamisest
Uuemaid aspekte märtsiküüditamise uurimisest. Koostanud ja toimetanud Olev Liivik ja Hiljar Tammela. Eesti Ajaloomuuseum, 2009. 152 lk. 1949. aasta märtsiküüditamise kuuekümnenda aastapäeva puhul korraldas Eesti Ajaloomuuseum konverentsi, mis leidis meedias…