Sotsiaalia

  • Soov olla sihtmärk, värvist hoolimata

    Marju Lauristin, Punane ja sinine. Toimetanud Peeter Vihalemm ja Margot Visnap, keeleliselt toimetanud Katrin Kern. Kujundanud Peeter Laurits. Eesti Ajalehed, 2010. 512 lk.        Hea, kui on põhimõtteliseltki teada, kuidas asjad…

  • Eesti eest ja Eesti tagant

    „Ühtse Eesti suurkogu” näitas teatri võimet tulla mustast kastist ühiskonda ja pingestada sadu tuhandeid inimesi.      Pärast Ühtse Eesti suurkogu telekat vaadates ja lehti lugedes hakkas mul NO 99 inimestest kahju,…

  • Ettevaatust – koopiakultuur!

    Kuigi Euroopa Liidu ideoloogia kaitseb kultuurilist mitmekesisust, on nüüdiskultuuri keskseks mudeliks ikkagi kopeerimine. Selle algpõhjused on teadagi tehnoloogilised ja majanduslikud: paljundustehnika tormiline areng ning vähimale kultuurilisele ühisosale ja suurimale kasumile…

  • Öös on publikut, päevas ka

    Homme õhtul toimub teist korda Eesti muuseumide suurüritus „Muuseumiöö”. Üle Eesti on hiliste öötundideni avatud 115 muuseumi, Tallinnas on muuseumide suure avaliku programmiga liitunud ka arhiiv, kirikud, Kunstihoone. Ka aasta…

  • Kultuuriuuringud „evolutsioonilise pöörde” lävel

    Kultuuriuuringud „evolutsioonilise pöörde” lävel

    John Hartley nimi ei vaja meediauuringutega tuttavale lugejale tutvustamist. Koos teise meediateooria klassiku John Fiskega kirjutas Hartley 1978. aastal raamatu „Reading Television”  („Lugedes televisiooni”), mis on jätkuvalt, hoolimata hiljem kirjutatud…

  • Paar repliiki allikate usaldusväärsuse asjas

    Karl Pärsimägi (1902–1942) oli igatahes väga hea ja omanäoline eesti kunstnik. Ei saa ütelda, et Pärsimägi oleks praegu unustatud. Pigem on ta pärast mõningast vaheaega uuesti parima eesti kunsti keskme…

  • Nekroloog luhtunud impeeriumile

    Pikapeale hakkab juba ununema, et vaid paarkümmend aastat tagasi elasime riigis, kus lugemisväärsed ajalooraamatud õigupoolest puudusid. Igatahes mäletan, et kui lehitsesin tol ajal kord nädalas ilmunud ajalehte „Кnižnoje Obozrenije”, mille…

  • Võit Moskva all oli tragöödia, mitte statistika

    Teist maailmasõda käsitlevat tõlkekirjandust leiab Eesti raamatupoodidest nagu seeni pärast vihma, ent usin maiustaja avastab kiiresti, et pakutav dieet on küllaltki üksluine. Kaks maitset on eriti esiletorkavad. Esiteks domineerib tõlkekirjanduses…

  • Kolm suurt kurjategijat ühtede kaante vahel

    Florida State University ajalooprofessori kanadalase Robert Gellately mahukas monograafia (ingliskeelne originaal „Lenin, Stalin and Hitler: The Age of Social Catastrophe” ilmus vaid kahe aasta eest) pakub eesti lugejale kindlasti palju…

  • Teine maailmasõda vajab täiesti uut käsitlust

    Briti teleajakirjanik Laurence Rees on varem kirjutanud teemadel, mis sobivad igati kokku praegu kasutusel Teise maailmasõja „ametliku” käsitlusega. Ta on kirjutanud Jaapani sõdurite metsikustest Vaikse ookeani sõjas, analüüsinud natside psühholoogilist…

Sirp