Sotsiaalia
-
Infovaba infoühiskond
Kelle oma on sõna? Kuidas kelle oma? Meie kõigi oma ju, kes me räägime, kuulame, loeme ja kirjutame. Kui aga neid sõnu rohkem kokku panna? Et neist saab luuletuse? Või…
-
Metsa kõrvalkasutus Eestis
Akadeemilise Metsaseltsi Toimetised XXV. Metsa kõrvalkasutus Eestis. Tartu, 2011, 173 lk. Koostaja Jürgen Kusmin, toimetajad Triin Kusmin ja Toivo Meikar. 2011. aasta viimases veerandikus ilmus XXV köide Akadeemilise Metsaseltsi uurimusi.…
-
Muljetavaldav ja kurb kollaaž
Narõmi kroonika 1930–1945. Küüditatute tragöödia. Dokumendid ja mälestused. Koostatud ja kommenteerinud Vadim Makšejev. Tõlkinud Jüri Ojamaa. Aigi Rahi-Tamme saatesõna. Varrak, 2011. 286 lk. Nõukogude Liidu viimastel aastatel levis idee avaldada…
-
Mõeldes Euroopast
Reformide läbiviimise suurim takistus ei ole mitte Euroopa Liidu kodanike pessimism või pettumus liidus. Pigem on tegemist poliitilise eliidi tahtmatusega iseenda loodud stabiilsuse illusioonist välja tulla. Täiendades „Eesti Euroopa Liidu…
-
Reformija dilemma
Marek Strandberg Tagantjärele võib ainult kahju tunda selle kohe sajandivahetuse järel Eesti eliidi langetatud otsuse üle, et „rahvas on reformidest väsinud”, et tekkinud on „teine Eesti”, ühiskond lõhenenud ja nõnda…
-
Kaitsmisel väitekirjad
KERSTI LEPAJÕE, sünd 1958 Tartu Ülikool Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), keeleteadus Doktoritöö „Kirjand kui tekstiliik. Riigieksamikirjandite tekstuaalsed, retoorilised ja diskursiivsed omadused” http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/22444/lepajoe_kersti.pdf?sequence=1 Kaitsmine toimub teisipäeval, 24. jaanuaril kl 14.15 Tartus…
-
Puuviljakärbse lugu
Thomas Hunt Morgan on erakordne isik loodusteaduse ajaloos nii oma isiklike võimete poolest kui ka seetõttu, et tema teaduslik aktiivsusperiood langes aega, kui otsiti vastuseid põhimõttelistele küsimustele pärilikkuse olemuse kohta.…
-
Eesti kultuuriruumis puuduvad teaduskillud
Maailma kultuurilugu on muutnud jõulised müüdid, kirjandus- ja kunstiteosed ja helilooming. Metafooride ja analoogiatena on need terviku või osadena meie tekstide ja suhtluse osa. „Nagu see autor seal…”, „nagu too…
-
Soov on õilis, aga stiimuleid vähe
Meie teaduse omapära on see, et see puudutab Eestit. Seda teevad eestlased Eesti maksumaksjate (ka ELi raha on osaliselt ju sealtsamast) raha eest jne. Vähemalt on see üks selge omapära.…
-
Jørn Hurum: teadus võiks õppida meelelahutustööstuselt
Kas ja kuidas peaks teadust meedias „müüma”? Enamasti eelistavad teadlased jääda tagaplaanile, ja seda enam torkavad silma vastupidised näiteid. Üks selliseid oli 2009. aastal, mil esitleti umbes 47 miljonit tagasi…