Sotsiaalia

  • Uss, kes teadis inimsõnu

    Maod kui omapäraseimad maismaa selgroogsed Alustuseks tuletame meelde sõnad, mida ütles madu inimkeeli inimkonna tulevasele esiemale: eritis sicut Deus, scientis bonum et malum (te saate Jumala sarnaseks, tundes head ja…

  • Tõeline riigimees

    Olen nüüd üpris vaba ja kaugeltki mitte vaene mees ning võin endale midagi lubada ja asjade üle mõtiskleda. Kuigi kaldun vahel hooti priiskama, pole mu eluviis olesklev ega nautlev, sest…

  • Kukk kullahunnikul

    Kukk kullahunnikul

    Marek Strandberg Pärast seda, kui Euroopa valitsusjuhid olid kokku leppinud Euroopa Liidu järgmise finantsperspektiivi, hakkas Eesti valitsuse propagandafonilt kostma sellise ägedusega triumfimarss, nagu oleks Eesti võitnud vähemasti viimase maailmasõja. Iseenesest…

  • Henriku ja Hoeneke personaalküsimus

    „Selartlaste” ja „enamlaste” vastasseisu tagamaadest Me teame XIII sajandi alguses siinkandis juhtunust lõviosas vaid tänu ühele allikale – Henriku Liivimaa kroonikale. On veel mõned pudemed Novgorodi leetopissides, midagi Skandinaavia allikates,…

  • Müüdiloome müüdimurdmise sildi all

    Meil laulud aitavad elada, surra, kirjutas kunagi vist Runnel, pilgates omaaegset nõukogulikku massilaulu, mis muidugi väitis natukene muud. Pilge pilkeks, kuid laulud, muinaslood, müüdid on osa meie vaimumaailmast ning mingil…

  • Mihkel Mutt: „Tunnen end kümnendat korda lüpsma tuleva lehmana”

    Mihkel Mutt: „Tunnen end kümnendat korda lüpsma tuleva lehmana”

    Piia Ruber Iga noor demokraatia peaks üksipulgi uurima Weimari vabariigi erakondade vahelisi pingeid. Näeksime, et vaevarikas demokraatia remontimise tee on parem kui käegalöömine või soov ühe ropsuga õigus jalule seada.…

  • Loodus ei peegeldu mitte kujus, vaid kujunemises¹

    Uexkülli sõnaseadmise külluslik tihedus lubaks „Omailmasid” ilma vaevata ka näiteks proosaluulena käsitleda. Jakob von Uexküll, Omailmad. Koostajad Kalevi Kull ja Riin Magnus. Tõlkinud Mari Tarvas ja Krista Räni. Ilmamaa „Eesti…

  • Kobamisi kultuuripoliitika uurimise poole

    Berk Vaher analüüsis eelmise aasta 21. detsembri Sirbis tänuväärse põhjalikkusega kultuurikoja tehtud kultuuripoliitika uuringut. Jättes kõrvale toimetamata teksti ja kirjavead (mis on loomulikult kahetsusväärsed), peitub uuringu suurim probleem selle mõistestikus.…

  • Infoühiskonnast hereetiliselt. Finaal

    Kas oodata kuni järjekordne häguolukord meid juukseidpidi soost välja tõmbab? Švejk teadis küll, milline on elamiseks mõnusaim riik – säärane, kus õllehinnad ja väärtushinnangud ülearu kiiresti ei muutu. Ideaalses ühiskonnas…

  • Avalik loeng

    Reedel, 15. veebruaril kl 14 peab Londoni King’s College’i professor Stephen Lovell inglise keeles avaliku loengu teemal „From Stenography to Radio: An Alternative History of Communications in Russia”. Loeng toimub…

Sirp