Kirjandus

Ilse Lehiste on sündinud 31. I 1922 Tallinnas. 1948. aastal sai ta filoloogiadoktori kraadi Hamburgi ja 1959. aastal filosoofiadoktori kraadi Michigani ülikoolis. 1963. aastast on ta õpetanud Ohio osariigi ülikoolis…

Ootasin Ilmar Mikiveri teist luulekogu väga kindla ettekujutusega. Nüüdne “Urb” erineb 1976. aastal ilmunud esikkogust “Kirves ja tuiksoon” üsna palju. Teatava loogika kohaselt võinuks nad avalikkuse ette jõuda vastupidises järjekorras.…

Kahtlemata on Haruki Murakami „Kafka mererannas” kirjandus, mis meeldib paljudele. Seejuures peab olema ettevaatlik, et mitte lasta „Kafkal mererannas” endale meeldida valedel põhjustel. Haruki Murakami, Kafka mererannas. Tõlkinud Kati Lindström.…

Jaan Kaplinski “Seesama jõgi” ergutab päevakajalisi mõtisklusi. Jan Kaus nimetas 4. mai Sirbis Jaan Kaplinski romaani “Seesama jõgi” mastaapseks romaaniks, mille tõttu proosa-aasta 2007 positiivsena meelde jääb. Kärt Hellerma leidis…

Üks nn traditsiooniline poeet ütles vabavärssi viljelevale luuletajale, et vabavärss meenutab talle oma loomult ilma juusteta naist. Vestluskaaslane mõtles natuke ja vastas: aga kujuta ette naist, kelle juuksed kasvavad igal…

Vahur Afanasjevi „Kosmos” kujutab reisi ühest kahjutekitamisest või -tekkimisest teise. Kuni kahju paistab pöördumatu. Vahur Afanasjev, Kosmos. Jutulind, 2008. 144 lk.

Hakates rääkima uuematest suundadest või tendentsidest Eesti kirjanduses, kerkib üles igavene probleem – millest me siis õigupoolest räägime? 2005. aastal ilmus näiteks Uku Masingu kogutud teoste kuuenda köitena “Saadik Magellani…

Müütika ja reaalsuse vahel värelemine on eriti vene keeles mälestusi kirjutanud naistele omane, vahel jookseb tegelikkuse järg märkamatult üsna pikalt käest. Nina Berberova, Kassi hing. Vagabund, 2007. 296 lk.

Kivisildnik on nimi, mis on teada ilmselt igale inimesele, kes eesti tänapäevasest luulest kuulnud. Paraku ei tähenda see, et tema luule oleks samavõrd tuntud – Kivisildnik on hea näide autorist,…