Kui võrrelda Vaino Vahingu päevikut Pentti Saarikoski ja Tõnu Õnnepalu omaga, ei tohi unustada, millises poliitilises režiimis elas Vahing. Kas ta üldse olekski suutnud totalitarismi painest vabana midagi samavõrd isikupärast…
Kirjandusfoorum rahvusraamatukogus täna ja homme
Harald Rajamets
Aastal 1977, mil Unt oma romaani kirjutas, polnud Mustamäega kellelgi seotud veel mingeid mälestusi. Ajalises mõttes oli Mustamäe, ja arvan, üsna suurel määral on veel praegugi, sügavusteta ruum. Ene Sööt
Eesti kirjandusloo ilmselt kõige paksema ilmunud debüütromaani keskne küsimus on: mis on õnn ja kuidas seda ära tunda?
Novellide kirjutamist pole Mats Traat võtnud sekundaartegevusena. Ning kui keegi arvab, et need on tekkinud romaanidest vabaks jäänud ainesejääkidest, siis nii see ei ole. raigo pajula / eesti päevalehtKunagi “Kohviubadega”…
On hea meel konstateerida, et järjekordne noor-eestlane Johannes Aavik sai sada kakskümmend viis aastat vanaks. Tegelikult on Aavik muidugi surnud, meile on jäänud ainult tema sünniaastapäev. Aga jah… kahtlemata…
Kuigi postmodernism segab terasid ning sõklaid, ei kao terad kuhugi. Terade leidmine on muidugi raskem, kuid just terade leidmise raskuse tõttu võib leidmine olla seda väärtuslikum. Ning sellest protsessist Carlos…
Jean-Marie Gustave Le Clézio