Kirjandus

  • Palju häid raamatuid

    Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse üle Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aasta­preemiad 2007. aastal ilmunud loomingu eest. Nominentide nimekirjad on leidnud mitmel pool avaldamist, sealhulgas ka Sirbis 

  • Uus Eesti toimib ka kirjaoskuseta?

    Intervjuu EKI grammatikasektori juhataja Peeter Pälliga Haridusreform ja teadmistepõhine ühiskond on prioriteediks kuulutatud. Seda, et kogu hariduse ja mõttetegevuse alus on emakeeleoskus, kõrghariduse puhul ikkagi ennekõike kirjakeeleoskus, tuleb aga ikka…

  • Paariad ja kirjandusseparatistid III: kirjanduspeded

    Kui vaadata me ühiskonna eluavaldusi, millest veel eriti räägitud pole, mis kõrge kirjanduse teemadeks pole ülendatud, siis homoseksualism nende hulka enam ei kuulu. ´Peeter Helme 

  • Venelane ja vaenlane

    Muidugi võib kirjutada ? loodusest. Muidugi võib à la Lydia Koidula kirjutada õiekesest, kes millegipärast nutab õitsval Eestimaal: ?Miks sa nutad, lillekene, / nupud sul täis pisaraid??

  • Allveelaevadest ja mälumõõtudest

    Jaan Krossi „hälbelise mälu” lähtekoht on julge ja värskendav, vajutades oma pitseri tervele mälestuste teisele köitele. Jaan Kross, Kallid kaasteelised II. Eesti Keele Sihtasutus, 2008. 592 lk.

  • Armastuse võimalikkusest – nii nagu raamatutes

    „Nemad kahes” on hellitlevalt esile tõstetud kohad, kus keel ise kõneleb, kus tulevad huulile, paberile sõnad, mis on kaunid ja kulunud (üks ei välista teist). Anti Saar, Nemad kaks. Eesti…

  • Seesmine tuli: Euroopa meis, meie Euroopas

    Indrek Hirv, Klaaskübara all. Ilmamaa, 2004. 168 lk. ??kohtasin vana hea tuttava, Indrek Hirvega, kes sel ajal elas jälle Tartus. Jalutasime terve päeva mööda linna ringi ning ma kuulasin tema…

  • Raamatututvustus

    Mathura KAKS TUULEHOOGU

  • Rohkem idas kui Läänes

    Nii Karl Ast Rumori kirjades kui lehelugudes kumab vastu pühendumine oma järglastele, Eestile ja lõpuks ka vaimsele kodumaale avaramas mõttes – Euroopale.

  • Jutlused luulest, täis tõeluseiha

    Raivo Kuuse esseekogu oponeerib Eestis pikka aega laiutanud luule positivistlikule tõlgendusviisile –nhoiak, millele kirjutan kahe käega alla.

Sirp