Kirjandus

Kui emakeeles öeldakse „naelkumm”, siis pole mingit põhjust seda olulist asja ümber ristida. Suurem osa eestlastest kasutab kõnes ja kirjas rohkem või vähem koolikeelele lähedast keelt.

Mehis Heinsaare magus melanhoolia kõlab justkui vastus Oswald Spengleri seisukohale, et tema ajalookäsitlus ei kutsu mitte üles resigneeruma, vaid stoiliselt taluma seda, mida toovad tänapäev ja tulevik.

Tänavu sõlmus kolmikuks kokku Ilvese Aapo Räpinä-teemaliste ajalooliste näitemängude joru, mis algas 2002. aastal näitemänguga ?Ööpik Võhandu kaldalt? ja jätkus 2003. aastal tükiga ?Wõõbsu palas!?. Seesuvise pala pealkiri oli ?SILLAPÄÄ…

Laulutekste ei käsitleta tavaliselt kirjandusena, kuid hea muusikaga koos mõjub hea tekst palju paremini kui paberil.

Seppo ZetterbergJÜRI VILMSI SURM Eesti asepeaministri hukkamine Helsingis 13. aprillil 1918. Jyväskylä ülikooli üldajaloo professor on kirjutanud põneva dokumentaalse ajaloolise detektiiviloo, milles küsib: mis juhtus 1918. aastal Soome suundunud Jüri…

Väikelastele mõeldud omamaine raamat areneb jõudsalt iga aastaga, libedate ja maitselagedate titaraamatute kõrvale on ka meil juba üht-teist panna.

Läinud pühapäeval anti Underi ja Tuglase kirjanduskeskuses Mihkel Mutile ja Andrei Hvostovile üle Friedebert Tuglase novelliauhinnad 2007. aastal ilmunud novellide eest. Žürii koosseisus Teet Kallas (esimees), Aita Kivi, Ülle Kurs,…

Naisluuletajate vägi (Anneli Mihkelevi sissevaade uuemasse poeesiasse) Möödunud sügisel rahvusraamatukogus aset leidnud naisluuleõhtul oli kohal poetesside kaardivägi. PIIA RUBER

Kalju Kruusa, Treffamisi. Tuum, 2004. Olen Kalju Kruusaga kohtunud mitmel korral, mõnelgi juhul täiesti ettekavatsetult. Sama võiksin öelda ka tema luule kohta. Kumba tüüpi kohtumised on olnud olulisemad või meeldejäävamad…

repro ajakirjast nädal pildis Eesti uuema ajalooga on kord juba niimoodi, et sellest on avalikkusele teada vaid käputäis inimesi: Päts, Laidoner, Tõnisson ning heal juhul veel mõned. Kuigi ka nende…