Kuigi Eesti igapäevaelu annaks dekkarikirjutajatele ülirohket kirjutamismaterjali, on just materjali suur hulk see, mis takistab kirjutamist. Rahvusvahelisel detektiivkirjanduse festivalil “Vilniuse alibi” (2005) kutsusin tahtmatult esile peaaegu et rahvusvahelise intsidendi, mis…
Helle Michelsoni intervjuu Jaan Krossi tõlkija Jean-Luc Moreau?ga Meenub vana, ilmselt tsaariaegne ütlus, et keel viib Kiievisse. Ei tea, miks just sinna, oli see vist tollal üüratult kauge paik. Minu…
Et tugev olla ja püsima jääda, tuleks eestlastel oma märk läkitada maailmale raamatu kaudu. Väljavõtted raamatust „Käsi kirjutab. Valik autograafe Eesti Kultuuriloolisest Arhiivist” (Eesti Kirjandusmuuseum, 2003). Ülal vasakult Kristjan Jaak…
Johannes Aavik leidis juba 1915. aastal brošüüris “Eesti luule viletsused”, et tolleks ajaks poolametlikuks hümniks kujunenud “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” sõnad pole suuremat väärt – eriti võrreldes…
Coetzee nägemus inimese tühisusest ja võimetusest on piisavalt jõuline, et hinnata mõtleva inimese identiteediotsinguid tänapäeva ühiskonnas.
Nii „Kõrboja peremehe” kui ka „Ma armastasin sakslast” puhul on otse hämmastav, kui visalt vaadatakse mööda nende romaanide seosest eestlaste rahvusliku ajaloo ja identiteedi probleemidega.
Vaapo Vaheri monograafia üks võlusid väljendub soovis tuua tagasi kadunud aegu, mida Ardi Liivese kuju tabavalt esindab. Vaapo Vaher, Imelaps, kellest ei saanud geeniust. Esseistlik monograafia Ardi Liivesest. Eesti Keele…
Sartre’i keeldumine Nobeli preemiast viis Šolohhovi tunnustamiseni kodanlikus läänes.
Mati Hindi raamat aitab murendada tabuseina, üksinduse ja valu müüri, mis jääb leinajate ja muu ilma vahele. Paul Allik. Vanaisa ja Joona kaksikportree (lõpetamata). Õli, lõuend. 2002.
Tiit Aleksejev, Valge kuningriik. Varrak, 2006. 198 lk.