Selle aasta mais vilksas kultuurikülgedelt ja -minutitest läbi uudis uuest ungarikeelsest kultuuriajakirjast Pluralica ning selle kaasaegsele eesti kirjandusele ja kunstile keskendunud erinumbrist „Nüüdis-Eesti”. Kui pidada silmas, et kõnealune üllitis meenutab…
Tiia Kriisa toob varjamatult, meeleliselt, kuid peenetundeliselt esile kogu naiselike ihade ja tundmuste skaala. Naised peavad tundma mehi palju rohkem kui mehed naisi, et omandada ühiskonnas mingitki jõudu. Meestel on…
Derek Walcotti „Saared” on justkui mõtteline juurestik, millest senine Mathura luulelooming on võrsunud.Pidades silmas tõlkeluule rasket olukorda kirjastusturul, tuleb alati tunnustada, kui keegi võtab vaevaks selles osas midagi maailmamastaapset eesti…
Andra Teede „Atlas” on stiilselt välja peetud dekadents, ei puudu ka intellektuaalne aines ja nooruslik ind. Kui Andra Teede 2006. aastal ilmutas oma esimese luulekogu „Takso Tallinna taevas”, suhtusin sellesse…
Sellist raamatut ei ole võimalik arvustada. Selles on materjali ja mõtteid liiga palju. Tuhat lehekülge tihedat teksti ja kaks tuhat viidatud allikat äratab iseenesest sügavat aukartust. Ja kui autor suudab…
On’s meil nüüd mitu kirjandust, nii nagu mitu Eestitki – ikka esimene ja teine ja vist juba kolmaski? „On ju terve elu üks järgnevate uste avamine – laps astub koduuksest…
Kellel soodumust tuukritööks, neile pakub Wimbergi „Pille-Riin” ühe omamoodi, kummalise, kuid nukra elamuse, mis võib üles äratada mõnegi lapsepõlvekoletise. Wimberg, Pille-Riin. Kujundanud Tõnis Aaliste. Jutulind, 2009. 143 lk. Wimbergi, kodanikunimega…
Andrus Kasemaa luule on fundamentaalselt kohaluule. Ja mitte niivõrd ühe spetsiifilise, geograafiliselt eksisteeriva koha, vaid koha kui niisuguse luule. Võimalik, et iga noore või mitte väga kaua aega tagasi kirjutamist…
Lehekülgi võitlusest kultuuripidevuse ja võimaluste vikerkaare taastamise teel21 aastat tagasi, 3. märtsil 1988, astus eesti avalikku kultuuriellu kirjandusrühmitus Wellesto. Avaõhtul Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis loeti ette kaks manifesti,…
Nii Kristi Rebane kui Marion Andra on suutnud kujundada oma teoste tegevuse olesklemist kirjeldavaks ja sellest kantuks. Võib-olla on ebaaus võrrelda omavahel ühe autori debüütromaani ning teise kolmandat raamatut, kuid…