Kirjandus

Vildest naljaga pooleks Viimasel ajal kostab Kadrioru tiigi lähedasest Vilde majast pidevalt nakatavat naeru. Pole ka ime – omal ajal olevat üksnes Vilde nime nimetamine ajanud kividki naerma. XIX sajandi…

Piret Pääsuke ja Jan Kaus kirjandusest RRis Muljetavaldav rida eesti luuletajaid esines televisioonis ühe aasta jooksul peaaegu iga päev pärast uudiseid ühe luuletusega. Nüüd on juba mõnd aega võimalik näha…

11. aprilli õhtupoolikul oli Tartu Kirjanduse Maja saali kogunenud kenake seltskond kirjandusinimesi, et tähistada tagantjärele juba 5. aprillil 80aastaseks saanud Henn-Kaarel Hellati sünnipäeva. Juubilar oli selleks puhuks enesestmõista kohale sõitnud,…

Aino Pervik on oma Sulelise ja Karvase lood („Maailm Sulelise ja Karvasega”, 2000 ja „Suleline, Puhuja ja Must Munk”, 2008) üles ehitanud sõna jõule, demonstreerides ilmekalt, kuidas paljalt sõna või…

Elo Lindsalu küsitleb Kaarel Kressa. Kaarel Kressa: Millised olid Toomas Liivi kui kirjandusteadlase peamised teesid? Tema panus kirjandusteadusse? Elo Lindsalu: Neid on palju ja siin kõiki välja tuua ei jõua.…

Toomas Liiv, Tekst teeb oma töö. Koostanud Elo Lindsalu, toimetanud Ülle Kurs ja Elo Lindsalu. Kujundanud Jüri Kass. Eesti Keele Sihtasutus, 2011. 479 lk. Luuletaja, kes nööpauguks olemise ilu eesti…

Toomas Vint, Kunstniku elu. Jutte ja mälestusi. Kujundanud Eva-Maria Vint-Warmington. Fotod autorist Eva-Maria Vint-Warmington. Tulikiri, 2011. 168 lk. Kunstnikust kirjaniku Toomas Vindi 21. raamatus „Kunstniku elu” on 14 lugu ja…

Peeter Buridani novellikogust „Udujutte” Minu ema suri, kui olin kolmekümneaastane. Ta põdes kaua, mõnda aega lebas ka haiglas, kuid päris lõpus, kui kõik lootused olid kadunud, tõime ta koju. Ma…

Arved Viirlaid 90 Arved Viirlaid on väliseestlaste hulgas olnud üks loetavamaid kirjamehi. Tema looming, mis kajastab Eesti saatuse kõige valusamaid külgi, läks sügavale pagulaseestlaste südamesse, sest sõda, metsavendlus, küüditamine ja…