Kirjandus
-
Ihusilmas ihaldatud, vaimusilmas vahendatud
Ei saa öelda, et luuletaja ja kunstniku Anne Prangeli luule oleks jäänud päris tähelepanuta: iga senise tavapäraselt lakoonilise pealkirjaga luulekogu järel on mõni arvustus ilmunud. Esikkogu „Veel“ (1997) puhul leiti,…
-
Romaan maisest ja vaimsest armastusest
Türgi kirjandust on eesti keelde tõlgitud suhteliselt vähe, ehkki viimasel ajal järjest enam. Kui türgi kirjanduse hulka hõlmata Anatoolia seldžukkide (riik 1077–1308), osmanite (1299–1922) ja tänapäeva türklaste (alates 1923) kirjandus,…
-
Roitja mõtsan
Kaplinski Jaani vahtsõnõ ja vähäkene reisikirä muudu raamat „Mõtsa ja tagasi“ õkva taht, et timäst kõnõldassi timä hindä keelen. Nii et ku ma olõssi taa jutu kirotanu põhjaeesti vai üteldä…
-
Tõlkimine ringiga või otse
Gustave Doré gravüür „Keelte segamine“ (1865). Kui Anton Thor Helle tõlkis vana testamenti eesti keelde, ei teinud ta seda vanakreeka või ladinakeelse tõlke vahendusel, nagu see paljude keelte puhul on olnud, vaid kasutas vanaheebreakeelset algteksti. Helle…
-
Kuldaastad vaikimise ja nälgimise vahel
Karikaturist ja poliitik Heinz Valk on oma kuulsuse tipul. Mõne aasta jooksul on valminud temast film („Heinz Valk“, režissöör Kristjan Svirgsden), tal on ilmunud mitu raamatut (nt „Kuidas Eesti NSV-st…
-
Pealelend: Janne Andresoo, Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor
Novembri lõpus tekitas laia pahameelt ja hämmingut Eesti Rahvusraamatukogu otsus sulgeda Austria, Saksa ja Šveitsi lugemissaal ja koondada nende kolm töötajat, et panna edaspidi rohkem rõhku digiteerimisele ja meelelahutusele. 9.…
-
Kas arveteklaarimine Poeedirahuga?
Oma teise romaaniga on Andrus Kasemaa jõudnud tõsise miljöömuutuseni: lugejad, kes tema varasema loominguga, kolme luulekogu („Poeedirahu“, 2008, „Lagunemine“, 2009, „Kustutamatud õhtud“, 2012) ja romaaniga „Leskede kadunud maailm“ (2012) tuttavad…
-
Eesti kirjandus on suurem kui paistab
Seda, et eesti kirjandus, aga laiemalt kultuur ei ole keele- ja riigipiiridega kammitsetud monoliitne nähtus, vaid mitmekeelne, peaaegu piirideta ja tõlgendustiine risoomistik, tõestavad kas või hiljuti Tartu ülikoolis kaitstud kirjandusalased…
-
Eestlus ja saksa keel
Eestil on kindlasti vaja arvestatavat kriitilist hulka inimesi, kes valdab heal tasemel saksa keelt. Eelmise aasta sügisel küsis Sirp koos MTÜ Eesti Kultuuri Kojaga esseekonkursi vormis Eesti inimestelt „Mis on Eesti riigi mõte?“. Jättes vastamata sellele suurele filosoofilisele küsimusele, võiks sellegipoolest välistavalt väita, et…
-
Märgid tuletahvlil
Ükskord mitte väga ammu, üsna hiljuti, aga nii, et päris kõik ei mäleta, tuli vanajumalal mõte, et ta laseb inimesel veel üks kord kogu maailma üles kirjutada. Selletaolisi kirjutisi oli…