Kirjandus
-
Lihtsalt Valentina
„Trepikoja“ võti on tiitel, mida raamatu autor on vähemalt korra kasutanud oma Õhtulehe arvamusartikli juures – „Nasta Pino, lihtne inimene“.1 Kui kes tahes teise puhul paistaks see „lihtne inimene“ kas…
-
Mati Soomre 10. III 1944 – 14. VI 2015
Ei ole meie hulgas enam säravat sõnamängurit, humoristi, tõlkijat, uudishimuliku vaimuga ajakirjanikku, toredat ja päikselist inimest Mati Soomret. Kirjandusse astus ta tõlkijana, tuues 1983. aastal inglise keelest meie keelde hilisema…
-
Neli aastaaega neljas raamatus
Möödunud kolme aasta jooksul on ilmavalgust näinud neli väga kaunist ja meeleolukat raamatut. Marie Underi elu ja loomingu tunnustatud uurija Sirje Kiin on kokku pannud eesti luule ühe tippluuletaja loodusluuletused…
-
Kunnusega ei saa vaielda
Nüüd juba üle aasta tagasi ilmus provokatiivse publitsisti Mihkel Kunnuse teine kultuuri- ja ühiskonnateemaline kogumik „Roheline süü“. Selle 15 teksti varieeruvad mõõdukalt arvamusžanride vahel: essee, arvustus, kolumn jm. Tekstides on…
-
Marie Underi päevad ja ööd
Artur Adson ja Marie Under kirjanike ringreisil 1938. aastal. Eesti Kirjandusmuuseumi „Litteraria“ sarja juba 27. raamatut „Marie Underi päevikud 1922–1957“ võime Underi päevikuks nimetada vaid tinglikult. Suurema osa sellest on Marie eest täitnud tema teine abikaasa Artur Adson, kes kinkis…
-
Arved Viirlaid 11. IV 1922 – 21. VI 2015
Arved Viirlaiu viljakas elutee algas Harjumaal Padise vallas ja lõppes Toronto lähistel Viirlaidude pere Hundikuru maakodus. Jutustuspõimik „Ajal on mitu nägu“ (Ilmamaa, 2005) oli tegelikult tema esimene Eestis ilmavalgust näinud…
-
Marjul
Vastu jaanipäeva tuli selline vaba õhtu ja ma mõtlesin, et lähen korjan sealt välult lastele maasikaid ja enne vaatan natuke niisama metsa. Nyyd Sa ytled, et milleks minna metsa maasikale,…
-
Tüvitekst ei tõota midagi head
Ehk on see koomiksimeediumi eripära, et tüvitekstide poole pöördumisel kipub olema pigem halb maik. Sel on mitmeid põhjusi, kõigepealt see, et kohalduste silmatorkav hulk taastoodab tahes-tahtmata mingil määral ka ettekujutust,…
-
Maarja Kangro uued kuivad meelisklused
Urmas Vadi nimetab ühes novellis Maarja Kangrot ainsaks autohulluks Eesti kirjanike seas. Olavi Ruitlane nimetab ühes luuletuses Kangrot enda kõrval poisikeseks. Mu enda mainimisväärseim tähelepanek on seotud seigaga, mille olin…
-
Teaduslikust monograafiast on saanud bestseller
1914. aasta suvel puhkenud Esimene maailmasõda muutis kardinaalselt senist maailmakorraldust. Sellest sõjast, kaasaegsete sõnul Suurest ilmasõjast, sai hiigelheitlus, kuhu kaasati ligi 65 miljonit mobiliseeritut ja mis lõppes rohkem kui 10…