Lähitulevik. Venemaa on Baltikumi vallutanud ja Eestis valitseb jälle tsaar. Tallinn ja Tartu on varemeis ning maa põliselanikest tühjaks küüditatud. Küllap tekitab mõte sellisest võimalikust asjade käigust nii mõneski lugejas…
Milline on Nikolai Baturinile antava kirjandusliku elutööpreemia tähendus? Tunnustus teenekale kirjanikule – seda muidugi. Looja kõrge ea ja tänavuse juubeli meelespidamine? Kindlasti ka. Sõnum, et ta töö on nüüd valmis…
Valdur Mikita „Lingvistilise metsa“ fenomenist on juba palju räägitud. Veel ei ole jõutud kuigi palju mõtestada tema uut raamatut „Lindvistika“, kuid näib, et selles on enam kui eelmises esil animism…
Asud 1. märtsil ajakirja Looming uue peatoimetaja ametisse. Mis on sinu kui peatoimetaja prioriteet järgmisel viiel aastal? Esiteks peab Looming olema senisest nähtavam, pilkupüüdvam erinevates kanalites. Paberkandja peab millegi poolest…
Ungari elu möödus aastal 2015 suuresti põgenikekriisi tähe all, ametlikult nimetatakse seda küll migratsioonikriisiks. Tasub meenutada, et ungarlased ise saabusid oma praegusele asualale Karpaatide basseini aastal 895. Möödunud aastal juuni…
Jaan Malini romaan „Maa ja ilm“ on ebatavaline teos. Raamatu tagakaanel on kirjas, et see on esimene Eestis kirjutatud asemantiline romaan. Tsiteerin ühe lause raamatu keskelt: „Misonante loberno sauvinal kaped…
Sõnapaar „ilus sõda“ sisaldab oksüümoroni, vastandlike tähenduspooltega retoorilist kujundit. See kõlab nagu „sõbralik tuli“ või „külm sõda“ ja on veel mõne keerulise tähendusväljaga metafoori moodi. On mehi, kes lemmivad relvade…
Eesti proosa lõppenud aasta nägu jäävad kujundama eelkõige kahe romaanivõistluse tulemused, Tänapäeva oma veidi vähem, Eesti Kirjanike Liidu oma veidi rohkem. Kaante vahel on juba ilmunud hulk äramärgitud ja märkimatagi…
Pärast jõule lahkus meie hulgast geograaf, kultuuri- ja teadusloolane Vello Paatsi. Tema viimaseks töökohaks jäi Eesti Kirjandusmuuseum, kus ta töötas alates 2002. aastast, esmalt teaduri, aastast 2004 vanemteaduri ametikohal. Tema…
Kristel Mägedi „Mitteelamise kunsti“ autoripositsioon on ühest küljest äärmiselt eluehe, teisest sentimentaalne. Teist nii narratiivikesksest (või eepilise kallakuga) luuletajat, kes valdab samal ajal ökonoomset luulekeelt, tänapäeva eesti luules vaevalt leiab,…