Kirjandus
-
Vilde reportaažid
Eduard Vilde „Pisuhänna“ ühes stseenis küsib Sander käsikirja sirvides: „Sinu tegelased, Tiit – need on ometi positiivsed iseloomud?“ ning saab Piibelehelt vastuseks „Nad on inimesed“. Sedasama võiks märkida klassiku kirju lugedes:…
-
Raamatukogu kui teadusasutus
2015. aasta kevadel püstitus Sirbi veergudel1 küsimus Rahvusraamatukogu, aga ka laiemalt Eesti teadusraamatukogude rollist. Ehkki keegi ei kahtle Rahvusraamatukogu ega ka teiste raamatukogude olulisuses, on nende tähenduse ülemõtestamine aegajalt siiski…
-
Maailma vaikus pärast Gustafssoni
Ei ole palju möödunud rootsi kirjanduse vahest tuntuima esindaja Tomas Tranströmeri lahkumisest, kui järg jõudis juba teise ülemaailmse tuntusega kirjanduskorüfee, Lars Gustafssoni kätte, kes suri pärast lühikest haigust 2. aprillil…
-
Eestlase süümepiin ei kao
„Enamasti on niisuguste kogumikkude eesmärk valgustada mingit ajajärku teatud läbilõikes, paljude silmade läbi. Nende tegelik väärtus ühiskonna hingeseisundi jäädvustamisel selgub tavaliselt alles aastaid hiljem, kui nad osutuvad oma aja dokumentaalseteks…
-
Kolonialism meis enestes
Laupäevalehe peatoimetaja Ingrid Veidenberg laskis paljude teiste hulgas ka mulle teha raamatukingituse ning saata pakkumise Laupäevalehe raamatusarja „Aegumatud armastuslood“ tellimiseks. Laupäevalehe turustajad ei eksinud: olen karjapoisipõlvest saadik parandamatu raamatuhaige ja…
-
Rohkem süvenemist, rohkem kõike!
Kirjandussaateid on ERRi tele- ja raadiokanalites päris palju. Praegu on käigus sarjad „Kirjandusministeerium“, „Loetud ja kirjutatud“, „Peeter Helme soovitab“ ja „Uus raamat“. Vahel on kirjandusteemat ka „Vasaras“, „OPis“ ja „Plekktrummis“.…
-
Helisevate sõnade rüpes
Käes on jälle kevadkuu ja Kärt Hellerma luuleminal on käsil aknapesu. Avaluuletus „Pesen aknaid poliitbürooga“ toob meelde ühe teise luuletuse ühest teisest ajast: Debora Vaarandi „Aknapesijad“ (1958), mis omakorda meenutab…
-
Naised ei soovita enam
Õiglaselt kommenteerida Eesti kirjandus- ja kultuurisaadete või koguni üheainsa saatesarja „soolist kliimat“ (kuidas on sugupooled esindatud nii tegijate kui ka materjali hulgas ning millises võtmes sooteemale lähenetakse) oleks suur töö…
-
Nádasi tihnik
Péter Nádas (1942) on kirjanik, kelle esitamist Nobeli kirjandusauhinnale ungarlased nüüd juba mitu aastat südamest on oodanud. Nádas debüteeris 1960. aastate lõpus ja tuli kirjandusse koos selle hilismodernistliku kirjanikepõlvkonnaga, kes…
-
Meie idateaduste hetkeseis
Kuigi akadeemilise orientalistika juured ulatuvad Eestis XVII sajandisse, TÜ eelkäijana tegutsenud Academia Gustaviana aegadesse, ei ole Aasia uuringute seis Eesti teaduses ja kõrghariduses sugugi kiita. Seda nii riigi ja ühiskonna…